eetikakeskus Marvi Remmik TÜ rakendus uuringute keskus TeadusEST 2019 Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis ID: 816762
Download The PPT/PDF document "T Mari-Liisa Parder , TÜ" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
T
Mari-Liisa
Parder
, TÜ eetikakeskusMarvi Remmik, TÜ rakendus-uuringute keskus TeadusEST 2019
Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis
Slide2Usaldusväärne teadus (
research
integrity) väärkäitumise juhtumite menetlemine, teaduseetika voliniku ametikoha loomine Load ja kooskõlastusedEetikakomiteede tegevuse korraldamine uuringuteks vajalike lubade ja kooskõlastuste andmiseksRegulatsioonid ja seadusandja nõustamineEetikaalaste regulatsioonide ettevalmistamine, seadusandja nõustamine Koolitamine ja nõustamineTeadlaste ja teadusasutuste eetikaalane koolitamine ja nõustamine
Slide3kaardistada teaduseetika valdkonnas praegu Eestis tegutsevad institutsioonid, analüüsida nende tegevust;
kaardistada erinevate sidusrühmade ja organisatsioonide vajadus teaduseetika küsimustega tegelemiseks;
analüüsida erinevate riikide teaduseetika korraldust ja leida Eestile sobivaid eeskujusid;anda soovitusi teaduseetika riikliku süsteemi ja institutsionaalse korralduse loomiseks ning hea teaduse riikliku voliniku määramiseks ja uuringueetikakomiteede töö korraldamiseks.
Projekti eesmärk on
Slide4…milleks teeme
veebipõhi
se küsitluse (520 osalejat);individuaal- ja fookusrühma intervjuud;intervjuud 5 riigi (Norra, Soome, Austria, Austraalia, Leedu) välisekspertidega;dokumendianalüüs
Eestis teaduseetika süsteemi ja väliskogemuse kaardistamiseks
Slide5Teadlikkus
"Eestis alahinnatakse nii eetika, kui ka teaduseetika probleemide eiramise võimalikku mõju."
"Teavitamine headest tavadest ei jookse mööda külgi maha. Kahju, kui alarahastusest tingitud konkurents teaduses paneks ellujäämise nimel teadlasi käituma oma südametunnistuse vastu."
Slide6Teaduseetika
versus teaduse rahastamine“Näljasele inimesele eetikast rääkimine on veidi tulutu tegevus. Suur osa teaduseetika kultuuri parandamisest on luua turvaline, jätkusuutlik töökeskkond teaduse-kõrghariduse sektoris, sest seejärel on palju hõlpsam rääkida ka eetikast.” "Olelusvõitluse korral (ebapiisav rahastus) on kerge loobuda eetikast ellujäämise (töökoha) säilimise (rahastuse) nimel. Ei saa nõuda eetilist käitumist, kui vahendeid eetiliseks käitumiseks on ebapiisavad.""Kui paraneb teaduse rahastamine ja muutub teadlaste mõtteviis, hakatakse ka eetikat tõsisemalt võtma
."
Slide7Eetikakomiteede
roll ja
toimimineTekkinud vajaduspõhiseltOlulised rahvusvaheliste
projektide taotlemiselEetikakomiteed on üle koormatudPuudub info erinevate eetikakomiteede ja nende tegevusvaldkondade ning pädevuste kohta
Eelarvamused
Slide8Soovitused
eetikakomiteede edaspidiseks tööksKatusorganisatsioon/ühine sekretariaat eetikakomiteedeleRiiklikult rahastatudTagada nõustamine kõigile
soovijaileArvestada paremini valdkondlikke eripärasid (komiteede koosseisudes)Kas praegusel kujul eetikakomiteesid on vaja?
Slide9Hea
teadustava rakendaminePalju probleeme ja “halle” alasid "Seal on kirjas küll, mis on teadlase, ülikooli või riigi ülesanne, mis on kena, aga ülesandeid pole kuidagi toimima saadud. Kõigi nende teemade koondina toimiv süsteem või õigupoolest selle puudumine on praegu kõige suurem küsitavus. Minu jaoks oli küsimus selles, et kes või kus on otsustuskoht selle üle, kes ütleb, kas Eestis
on vaja teadusombudsmani või mitte. Kas on vaja harmoniseerida teemad, mis on seatud teaduseetika rikkumisega?"
Slide10Väliskogemuse
analüüs
Slide11Ülevaade viie riigi teaduseetika süsteemidest
Norra
Soome AustriaAustraalia Leedu
Slide12Välisriikide võrdlus: teaduseetika süsteem
Norra
Soome Austria
Austraalia Leedu Riiklikud eetikakomiteed (FEK)Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala Riiklik teaduseetika komitee TENK Haridus- ja Kultuuriministeeriumi haldusala Austria Teaduseetika Agentuur (ÖAWI) Eneseregulatsioon Austraalia teadusagentuur (ARC) Austraalia Tervise ja Meditsiiniuuringute agentuuriga (NHMRC) Nende koostöös riiklik teaduseetika komitee (ARIC)Akadeemilise eetika ja protseduuride ombudsmani amet
Annab aru Leedu seimile.
SeadusMinisteerium määrusÖAWI statuutSeadusSeadus ja ombudsmani ameti statuut
General
guidelines (2014)
Responsible
conduct
of
research
(2012)
Research
Integrity
Guidelines
(2015)
Australian
Code
(2018)
Recommendations
(2015)
Slide13Välisriikide võrdlus: teadusuuringute regulatsioon
NorraSoome
AustriaAustraaliaLeeduMeditsiinilised inimuuringudKohustuslikKohustuslik KohustuslikKohustuslik KohustuslikMitte-meditsiinilised
inimuuringud
Võimalik nõu küsida
Osaliselt kohustuslik
Võimalik hinnangut küsidaKohustuslik Ei ole kohustuslikInimgeeni
-uuringud
Kohustuslik
Kohustuslik
Kohustuslik
Kohustuslik
Kohustuslik
Inimsäilmed
Võimalik nõu küsida
Ei ole eraldi reguleeritud
Ei ole eraldi reguleeritud
Ei ole eraldi reguleeritud
Ei ole eraldi reguleeritud
Põlisrahvad
Võimalik nõu küsida
Võimalik nõu küsida
Ei ole eraldi reguleeritud
Loodud eral
di
juhend
Ei ole eraldi reguleeritud
Slide14Välisriikide võrdlus: eetikakomiteed
NorraSoome
AustriaAustraaliaLeeduInstitutsionaalne Eetikakomitee loa/kooskõlastuse protsessi tagamineMeditsiinilistel ülikoolidel ja haiglatel kohustuslik. Teistel vabatahtlik.Minimaalse riskiga inimuuring -> institutsioon. Rohkem kui minimaalse riskiga -> inimuuringute eetikakomitee.
Teadusasutustel ei ole oma komiteesid.
Regionaalne
Eetikakomiteed
meditsiiniuuringute jaoksEetikakomitee võib olla regionaalneLiidumaade ametlikud komiteed.Ühiselt loodud komiteed.On ka puhtaid meditsiiniuuringute komiteesid.
Kaks regionaalset eetikakomiteed: Vilniuses ja Kaunases (kooskõlastused ühe regiooni uuringutele).
Riiklik
Riiklikud eetikakomiteed (4).
Apelleerimine riiklikule tasandile.
TENK
monitoorib
süsteemi.
Apelleerimine riiklikule tasandile.
Riiklikul tasandil puuduvad.
ARC, NHMRC
monitoorivad
süsteemi. Apelleerimine riiklikule tasandile.
Leedu
Bioeetika
Komitee juures asuv ekspertrühm (annab kooskõlastusi
mitmeregioonilistele
uuringutele).
Slide15Välisriikide võrdlus: väärkäitumiste menetlemine
NorraSoome
AustriaAustraaliaLeeduInstitutsionaalneJuhtumite menetlemine.Juhtumite menetlemine.Teaduseetika nõunikud.Juhtumite menetlemine.Juhtumite menetlemine.Teaduseetika nõunikud ja bürood ülikoolides.Koodeksite ja protseduuride vastuvõtmine on institutsiooni tasandil vabatahtlik.
Riiklik
Lahenduse apelleerimine riiklikule tasandile. Institutsioonil teavituskohustus (raporti).
Juurdluse algatamise õigus. Uurimisõigus.
Apelleerimisvõimalust ei ole.Lahenduse apelleerimine riiklikule tasandile. Institutsioonil teavituskohustus (raporti). Ise ei uuri -> õigus kohustada institutsiooni. Apelleerimisvõimalust ei ole.Lahenduse apelleerimine riiklikule tasandile. Pöörduda
võib iga isik.
Teadlaselt on võimalik valida, kas pöörduda oma asutuse või otse ÖAWI poole.
Apelleerimisvõimalust ei ole.
Lahenduse apelleerimine riiklikule tasandile. Institutsioonil teavituskohustus (igas etapis).
Apelleerimisvõimalus on.
Ombudsmani amet võtab vastu kaebusi kõigilt teadustöötajatelt.
Ombudsman annab soovitusi.
Sanktsioone saab
määrata
teadusasutus.
Apelleerimine kohtusse.
Slide16Kuidas
edasi?Kuidas tagada parem teadlikkus teaduseetikast?K
uidas tagada teaduseetika-alane nõustamine neile, kel seda vaja?Milline peaks olema teaduseetika süsteem Eestis? Millised tegevused
peaksid olema
reguleeritud
riigi,
millised institutsiooni tasandil?Kuidas tagada Hea teadustava
rakendumine?
Slide17Täname kuulamast
Uuringut toetab Euroopa regionaalarengu fond läbi programmi RITA tegevuse 4 projekti „Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“.