Puunõud Rahvakultuuri alused - PowerPoint Presentation

Slide1

Puunõud

Rahvakultuuri alusedKoostanud : Siiri Saar

PUUNÕUDE AJALUGU

Talumajapidamistes kasutati

suurt

hulka

erineva

otstarbega

nõusid

ja nende valmistamise ajalugu ulatub sajandeid tagasi

.

Pang

on

üks

vanemaid

laudnõusid

kõikjal

Euroopas

.

Eestist

on

leitud

12.-13.

saj

pärinevad

rauast

ämbrisangad

Laudnõud

jagunevad

ühe

-

ja

kahe

põhjaga

nõudeks

.

Ühepõhjalised

puunõud.Kibu

ja

kapp

on sõõriku põhjaga pealt laienev väike nõu, mille üks küljelaud pikendatud käepidemeks.

Ühepõhjalised

puunõud.

Pang

on

pealt

kitseneva või laieneva kujuga ning väikeste kõrvadega puunõu, millest käib läbi metallist

või väänatud vitsast

sang.

Ühepõhjalised

suured puunõud.

Toober

on

ülalt

laienev kahe kõrvaga, jalgade ja kaaneta sõõriku põhjaga laudnõu. Tõrs on suur

ülalt pisut ahenev

v.

silindriline

puunõu

.

Kahepõhjalised

suured puunõud

Tünn

on

kumerate

külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja

käib; muu sellelaadne suurem

nõu

.

Kahepõhjalised

puunõud

Lähker

on

trummikujuline

kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks

PUUMATERJALID

JA PUUTÖÖVAHENDID

Enimkasutatavad

puuliigid

on

kuusk, mänd, kask, haab ja tammVanimad ja enamkasutatavad

tööriistad on olnud kirves

ja

nuga

,ka

peitlid

.

19. sajandi teisel

poolel kaob puust

tarbeesemete

õõnestamine

koos

vastavate

tööriistadega

.

Kodukäsitöös

hakati

ulatuslikumalt

kasutama

höövleid

,

mitmesuguseid

saage

.

Puunõude kasutusalad läbi aegade

Kuna enamus tarbeesemeid valmistati vanasti ise, siis oli puit ka kõige käepärasem materjalMõisate tekkega, tekkisid ka esimesed puusepad, kes valmistasid tarbeesemeid ka teiste tarbeks.

Puunõud saab liigitada nende kasutusalade järgi – viljaaidas olid omad nõud, lihaaidas omad ja õlle valmistamiseks eraldi nõud.

Pütid ja tünnid liha-kalaaidas

Kalapütid – väiksemad kaanega ühepõhjalised puunõud, kus hoiti soolakala

Lihatünnid – kuna liha oli koguseliselt rohkem, siis olid liha soolamistünnid ka suuremad ja erinevate lihade jaoks (sea-, lamba-, loomaliha)

Ka soola hoidmiseks oli eraldi tünn

puuNõud viljaaidas

Viljaaidas olid mõõtenõud: külimit ja vakk

Vilja hoiti suuremates kogustes salves, aga väiksemate koguste ja jahu ning tangu hoidmiseks kasutati kirste ja ka kaanega tünne

Nõud Õlle tegemiseks

Õlletegu on pikkade traditsioonidega ja õllepruulimisega tegeleti ka eesti taludes läbi aegade.

Kuna need toimingud olid osaliselt rituaalsed, siis hoiti õllenõusid eraldi teistest nõudest, ega kasutatud muuks otstarbeks.

Õllenõudena olid kasutusel nii ühe kui kahepõhjalised nõud: kääritamis-, kurnamistoober, õlle hoidmis- ja transportimisnõud ja lähkrid.

Puunõud tubases majapidamises

Lisaks lusikatele, labidatele, valmistati puidust ka kausse, piimapütte, võipütte ja –karpe

Kruus Kauss Võipütt

leivaastjad

Leib oli põhitoit ja seda küpsetati igas talus ise. Leivategemiseks oli spetsiaalne selleks otstarbeks puidust nõu, mida kutsuti leivaastjaks, aga mõnel pool ka leivakünaks.

Leivaastja hooldusest sõltus leiva kvaliteet.

puutünnide

kasutusalad tänapäeval

Täna

toodetakse

puutünne endiselt ka Eestis, populariseerimisele aitab kaasa Avinurme tünn

ilaat. Tünnidele on leitud

uus

rakendus

kümblustünnide

ja tünnisaunade näol.

Kasutust leiavad ka vanad puunõud …

kasutatud

kirjandus

URL -,

http://www.muis.ee/museaalview/818598

Puunõud

, ERM EA 57:40/175, Eesti Rahva MuuseumURL - http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2832/puun%C3%B5ud.pdfURL-

http://www.muis.ee/museaalview/818598URL-

http://www.tynn.ee/userfiles/files/hinnakiri2011.pdf

- Tartu

Tünnitehas

OÜ

URL-http://www.avinurme.ee/?s=5

URL-

[EKSS] "

Eesti keele

seletav

sõnaraamat

"

URL -

http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Puutood

URL-http://skandler.ee/

firmast

/

URL -

Viljavakk - Kultuuripärandi infovärav

URL -

www.osta.ee

 - 

600 × 450

 - 

Search by image

Tänan kuulamast!