sifundvo 10 kulungiselela Inhlaba 6 2020 Indzaba lenebufakazi Emakhosi okuqala Kuhlaselwa yiAssyria IBhabhele Jesu Indzaba lenesiqiniseko Ekupheleni kwe 18 ID: 816081
Download The PPT/PDF document "LIBHAYIBHELI NJENGEMLANDVO" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
LIBHAYIBHELI NJENGEMLANDVO
sifundvo
10
kulungiselela
Inhlaba
6, 2020
Slide2Indzaba lenebufakazi:
Emakhosi
okuqalaKuhlaselwa yiAssyria IBhabheleJesuIndzaba lenesiqiniseko
Ekupheleni kwe 18th Century, kwacala I “KuGcekwa Lokukhulu” kufundza kweliBhayibheli ngekugceka timangaliso tonke letikulo, futsi kungabata nebukhona bangempela bebantfu labatsite kanye netindzawo lelitishoko.Ema Khrestu atfula, ngakho i archaeology “yakhuluma" bgesikhatsi se 19th Century. Cishe yonke mizindlo yeKugcekwa yaboniswa bute ngenca yetimvela letinsha te archaeology.Sibonelo, Litje lemaMoabi liquketse tindzaba letihambisana neMakhosi Esibili 3. Ikhuluma ngebantfu labambalwa beliBhayibheli kanye netindzawo: “Mine ngingu Mesha […] inkosi yakwa Moab […] Omri lebekayinkosi ya Israel, waqindetela Moab […] watsatsa kulo titsha teli Tempeli la Jehovah […] ngesetsi indlu ya Davide ihlala ka Horonaim.”
Slide3EMAKHOSI EKUCALA
“
EmaFilisti abutsa emabutfo awo
awalungiselela imphi, awahlanganisela eSokho yakaJuda. Emisa emathende awo e-Efesi Damimu, emkhatsini weSokho ne-Azekha.” (1 uSamueli 17:1)TiNkhosi, Davide na Solomon bebatsatfwa njengenganekwane. Kamuva, indzawo yase Ephes Dammim (esibizwa nge Khirbet Qeiyafa), iSocoh, iAzekah ne Elah (emadokodo a Saul).
Esikhatsini
sa Saul, iKhirbet Qeiyafa
kwakuyindzawo yetikhali
. Lokhu kusho
Kutsi impi ya Davide
na
Goliath
kwakuyimpi
ngempela
namabutfo angempela.
Ligama lalenye yemadvodzana a Saule (Esh-Baal, 1Chr. 8:33) latfolakala libhalwe embiteni leyayentiwa ngemnyaka weti 1000 BC. Indlu ya Davide ikhona emibhalweni ya Hazaeli, inkosi yase Damascus.
Khirbet
Qeiyafa
Indzawo yetikhali ta Elah
Lapho Davide angcobela Goliath khona
Esh-Baal
Umbhalo
wa
Hazael
Slide4KUHLASELWA YI ASSYRIA
“
Ngemnyaka weli-14 wekubusa kwenkhosi Hezekiya
, kwesuka Senaheribi, inkhosi yase-Asiriya, wahlasela onkhe emadolobha latinqaba akaJuda, wawatfumba.” (Isaiah 36:1)Ngemnyaka wa701 BC, Sennacheribu wahlasela sive sema Judah. Wabhubhisa i Lachish watungeta i Jerusalem. Kwatfolakala umlandvo wekubhujiswa kwe Lachish esigodlweni sakhe.I "Sennacherib's Annals" ibeka kutsi wehluleka kanjani kuncoba i Jerusalema, kodvwa "Inkhosi Hezekiah wase Judea, ngamvalela emzini wakhe njengenyoni ehhokweni." Ngalokufanelekile abasho lutfo ngekubulawa kwelibutfo labo yingelosi yaNkulunkulu (Isaiah 37:36).
Iyakuqinisekisa lokushiwo liBhayibheli ngekufa
kwakhe. Sennacherib wabulawa ngemadvodzana akhe lamabili (Isaiah 37:38).
Sennacherib's Annals
Imibhalo
lebonisa
kubhujiswa
kwe
Lachish
Slide5IBHABHELE
Umbhali
wemlandvo wema Giriki longu Herodotus (5th Century BC) bekacabanga kutsi
Sammuramat bekayindlovukati yase Bhabhele, nekutsi Nguye lowalakha laba likhulu. Wayengati nga Nebuchadnezzar na Belshazzar.Namuhla sesiyati kutsi Sammuramat wayeyi ndlovukazi yase Assyria, Ngu Nebuchadnezzar lowakha iBhabhele, Belshazzar wabusa kanye nayise Nabonidus.yatsi: “Lena akusiyo yini iBhabhulona lenkhulu lengiyakhile yaba sigodlo sekuhlala inkhosi, ngemandla ami lamakhulu ngayakhela
ludvumo lwebukhosi
bami?” (uDanieli 4:30)
LiGede
le-Ishtar kwakungilelinye lemasango angekhatsi e Bhabhele. Nyalo liyakhangiswa
egumbini-Sikgangiso(Museum) e Pergamon e Germany
Kutfolakale tintfo letenjiwe ngema archaeologist e Bhabhele letibonisa
emabhubesi
njengeluphawu
lemuti (Daniel 7:4).
Ishtar Gatelibhubesi lelinetimphikoLibhubesi lelidla umuntfu
Slide6JESU
“
Bambopha, bamtsatsa, bammikisa kuLusibalukhulu
Philatu.” (Matthew 27:2)NgekuGcekwa kakhulu yaphindza kwangabatwa bukhona baka Jesu Krestu. Bebatsi abukho bufakazi bemlandvo wakhe nobe lowababephila ngesikhatsi sakhe (Pontius Pilate, Caiaphas, njl.).Kamuva, kwatfolakala Litje Lesikhumbuto le 1st Century lebonisa lombhalo lolandzelako: “Pontius Pilate, umbusi wase Judaea.”Kwatfolakala ne Libhokisi Lemngcwabo wa Caiaphas nemndeni wakhe. Loku kufakazela indzaba yelivangeli, nasemlandvweni wa Flavius Josephus.Josephus.Naletinye tincwadi setitfolakele letifakazela bukhona ba Jesu emlandvweni nebuKhrestu kwi first Century. sibonelo, Tacitus na Pliny baka Younger.
Caiaphas' ossuary
uPontius
Pilate,
umbusi
wakwa Judaea
Futsi
,
neliBhayibheli
sekunebufakazi
bekutsi letsembekile njengemlandvo
Slide7INDZABA LENESICINISEKO
“
Ngingachubeka ngitsini nje
? Sikhatsi asingivumeli kutsi ngilandze ngaGideyoni, naBharaki, naSamsoni, naJafta, naDavide, naSamuweli, nebaphrofethi.” (Hebrews 11:32)LiBhayibheli ligcwele kakhulu tindaba temlandvo. Letiliciniso naletitsembekile, nanjengoba sibonile etigabeni letendlulile.Kunebufakazi be archaeology lobubonisa kwetsembeka kweliBhayibheli, kodvwa angeke bube sisekelo selukhuloko letfu.liBhayibheli lingetulu kwemlandvo. Linetindzaba temadvodza nebafati belukholo labebakholelwa kuNkulunkulu belandzela nemiyalo
yakhe.Tento tekukholwa kwabo nekwetsemba
, kusikhutsata kutsi silandzelele sibonelo sabo (Hebrews 11).
LiBhayibheli lingagucula timpilo tetfu ngekusitwa nguMoya
loyiNgcwele.
Slide8KUKHONA NALOKUNYE!
Nga 1935,
kwatfolakala
luphawu la Gedaliah indvodzana ya Pashhur (Jeremiah 38:1)Nga 1984, kwatfolakala lolunye luphawu la Milkomur inceku yenkosi
yema Ammonite u Baalis (Jeremiah 40:14)
Nga 1996,
kwatfolakala
i amphora
ebonisa
umbhalo
“
regi
Herodi Iudaico”
(enkosini u Herod, inkosi yase Judaea)Nga 2009, kwatfolakala luphawu lwenkosi u Hezekiah e Jerusalem, nanoma umbhalo ungazange ucondvwe kwaze kwaba
ngo 2015
Ngawo
lowo
mnyaka, kwatfolakala umbhalo lowentiwe ngeluphawu lelutsi "Isaiah
umprofethi", izinyatselo
lesiyi 10 (3 m.) kusuka lapho kutfolakele
khona luphawu la
Hezekial
Slide9“Nkulunkulu usevumele sikhukhula
sekukhanya kutsi kuchitsekele eveni ngetintfo letitfolwa ngubososayensi
nabetebuciko; kodvwa uma labobetesayensi befundzisa futsi bebhala ngaletitintfo ngekwembono webuntfu kuphela, ngalokucinisekile bayofinyelela emibonweni lengaphusile. […] Labo labangabata kwetsembeka kwemlandvo weliTestamente lelidzala nalelisha, bayoholeleka ekuhambeni lelinye libanga, bangabate bukhona baNkulunkulu; baphindze, ngekuphunyukelwa sisekelo, bayophahlateka emadvwaleni
ekungatsembeki.”
E.G.W. (Selected Messages, vol. 3, cp. 38, p. 307)