Linnukasvatus väikemajapidamises - PowerPoint Presentation

Slide1

Linnukasvatus väikemajapidamises, bioturvalisus ja karja tervis  Janek Prits

Slide2

NB! Lindude heaolu ja tugeva tervise tagamise esmaseks ja ühtlasi ka põhiliseks vahendiks on keskkond, mille me linnu ümber suudame luua ja täisväärtuslik sööt. Seejärel loodud keskkonna bioturvalisus ning alles seejärel haiguste ravimine.

Slide3

Bioohutus linnukasvatuses

Slide4

Bioohutus, so hügieeni meetmete kompleks, mille eesmärk on nakkushaiguse tekitajate karja toomise ja või karjast karja levimise vältimine. Bioohutuse tagamisel laiemas plaanis võib esile tuua kolm olulisemat komponenti:

isoleerimine inimese ja veokite liikumise kontroll desinfektsioon

Slide5

Isoleerimise all peetakse eelkõige silmas:lindude pidamine kontrollitud keskkonnas e suletud ruumideserinevas vanuses ja erineva kategooria lindude pidamine eraldatult“kõik

sisse-kõik välja”põhimõtte rakendamineEkstensiivses kasvatuses ja vabapidamisel ning ka arvestades väike ja hobipidajate võimalusi on mainitud põhimõtete rakendamine tihtipeale keerukas.

Slide6

Samas teatud kitsendusi on võimalik kohaldada :piirata külastajate, aga eelkõige teiste linnukasvatajate ligipääsu oma lindudele.aedikute või väiksemate jalutusalade ehitamisel lähtuda materjali valikul sellest, et metslinnud jalutusaladele ei pääseks.

sööt ei tohiks olla ligipääsetav teistele metslindudele jne

Slide7

Profülaktiline karantiinVäikestes tõulindude paljundus-ja aretuskarjades, kus uue tõumaterjali sisse liikumine on pidev omab profülaktilise karantiini õige rakendamine olulist tähtsust haiguste ennetamisel ja levimisel.Kõik karjauuenduseks toodud linnud peaksid läbima 30 päevase karantiini!

Karantiini eesmärgiks on selgitada välja, kas sisse toodud lindude hulgas ei ole nakkuse kandjaid, st linde kellel haigus ei ole veel väljendunud kindlate haigustunnustega või on lihtsalt veel peiteperiood.

Slide8

Üldised nõuded karantiinile:Karantiini ala peaks olema põhikarja asukohast piisavas kauguses, et vältida haigustekitajate levikut õhu kaudu.Karantiinis olevate lindude söötmisel ja hooldamisel kasutatakse ainult seal ettenähtud ja ainult seal kasutuses olevaid vahendeid.Juhul, kui söödatranspordiks kasutatakse farmiga sama veovahendit (käru) tuleb see peale igakordset kasutust pesta (parim moodus survepesu) ja desinfektsiooni vahendiga töödelda. Desinfektsioonivahendi mõjumise aeg peaks olema vähemalt 15 minutit.

Kasutada pealisriideid katvat kaitseriietustVahetada jalanõud või töödelda viimaseid desinfektsiooni vahendiga igakordselt karantiinialalt lahkudes.Ideaalis desinfektsiooni matt.

Slide9

Desomatt  täidetakse desinfitseeriva vahendiga ning paigutatakse sissekäikude ette. Ei vaja eraldi kinnitusvahendeid, asetada tasasele pinnale. Kasutatakse jalanõude desinfitseerimiseks, et peatada bakterite levik siseruumidesse. Desomatt omab eelist

desovannide ees, kuna on lekkekindel.

Foto: scandagra e-pood

Slide10

DesinfektsioonÜks tähtsamaid abinõusid nakkushaiguste likvideerimisel ja ärahoidmisel on desinfektsioon.Desinfektsioonil on kaks olulist ülesannet :Aitab ära hoida

Aitab kontrolli all hoidaAitab ära hoida all tuleks mõista just eelkõige haiguste sissetoomist ja haiguste olemasolul läbi „kõik sisse, kõik välja“ süsteemi rakendamise, haigustekitajate ahela katkestamist.

Slide11

Aitab kontrolli all hoida. Kus iganes linde või loomi peetakse esineb ikka vähemal või rohkemal määral patogeenset mikrofloorat. Korrapärane desinfektsioon aitab selle vohama hakkamist kontrolli all hoida. Taludes ja väikepidamistes ei ole enamasti ei vee ja sööda etteandmine ei mehhaniseeritud ega ka sellisel kujul lahendatud, et pinnad ei märguks ega reaostuks. Samuti viibivad linnud enamuse ajast aastas vabalt väljas, kus kogu olemasolev mikrofloora tuuakse jalgadega lauta. Ka liiguvad enamus nö koduloomadest lemmikuid (kassid ,koerad) lauda ruumides vabalt ringi. Ka ei pääse laudaruumesse valdavalt ligi nö looduslikud desinfektsioonivahendid nagu päike ja

ultravieolettkiired.

Slide12

Eriti oluliseks muutub profülaktilise desinfektsiooni teostamine sügis-talvisel ajal, mil linnud (sõltuvalt liigist ja külma perioodi iseloomust) veedavad enamuse ajast siseruumes. Mikrofloora sh patogeense mikrofloora arenguks tekivad tunduvalt paremad tingimused. Soe ja kõrge niiskussisaldusega õhk ja pinnas on parimaks kasvulavaks bakterite jne arengule.

Slide13

Desinfektsiooni võib jaotada (läbiviimise aja ja vajaduse alusel):profülaktiline desinfektsioonjooksev desinfektsioonlõppdesinfektsioon

Desinfektsioonivahendid jaotatakse kolme rühma :mehaanilisedfüüsikalisedkeemilised

Slide14

Desinfektsioonivahendite valikDesinfektsioonivahendite valikul tuleb lähtuda situatsiooni põhisest olukorrast, pidamissüsteemi eripärast ja eesmärgist.Valdavalt kasutatakse väikemajapidamistes kahte desinfektsiooni teostamise moodust :

Desinfektsioon vesilahusena kasutatava ainegaDesinfektsioon pulbrina kasutatava ainega.

Slide15

Pulbrilised desinfektsiooni vahendid:

StaldrenStaldren on pulbriline desovahend mis seob

effektiivselt niiskust, parandab laudaõhukvaliteeti ning toimib pärssivalt bakteritele ja seeneeostele.rahvusvaheliselt tunnustatud, laborites testitud, Taanis valmistatud toodeloodusele ohutu omades samaaegselt hästitõestatud toimet enim levinud bakterite ja seeneeoste vastu

Slide16

fosfaadivaba ja neutraalse pH-a.ei kahjusta lautade põrandaid ega sisseseadeid.ei kuivata loomade õrna nahka ega põhjusta sellega naha rebendeid millest pääseksid kergelt kudedesse infektsiooni põhjustavad bakterid.

seob ammoniaaki. Ei põhjusta inimestel ja loomadel lõhnatundlikust ega hingamisprobleeme.seob hästi niiskust  sobides sellega  suurepäraselt lautadesse kus on kõrge õhuniiskus.desinfitseerib ning puhastab laudakeskkonda , alandab nakkust põhjustavate bakterite hulka.

võib kasutada kõikide loomaliikida juures ja on seega kõlblik kõikidesse loomapidamisruumidesse

Slide17

Kasutamine:Staldren soovituslik puistekogus on 50-100g (üks peotäis) /m2. Et hoida farm kuiv ning tagada hea laudaõhustik tuleks protseduuri korrata vähemalt kaks korda nädalas.

Väga niisketes loomapidamisruumides või kui eksisteerib suur infektsioonirisk on soovitatav puistata Staldren veel sagedamini.

Slide18

Stalosan FStalosan F hoiab kontrolli all bakterite, seente ja viiruste paljunemise, samas hävitab  ka kärbsevastsed , koktsiidid ja ümarusside munad.

Stalosan F on efektiivne mikroorganismide vastu, mis põhjustavad kõhulahtisust, koktsidioosi, liigesehaigusi, sõrapõletikke, somaatiliste rakkude tõusu, mastiite, abstsesse, hingamisteede haigusi jne.

Slide19

Tõestatud antimikroobne toime on muuhulgas ka selliste bakterite suhtes nagu: E. Coli 149, Salmonella Typhimurium DT 104, Staphylococcus

Aureus, Streptococcus Uberis, mükoplasmad, kampülobakterid jne. Stalosan F vähendab ruumide niiskustaset, sidudes oma kaalust 4 korda rohkem vett.

Stalosaan F seob ammoniaaki ja väävligaase, mis mõjuvad kahjulikult limaskestadele. Liigne nimetatud gaaside kontsentratsioon õhus alandab karja vastupanuvõimet haigustele.

Slide20

Stalosan F saab kasutada loomi laudast välja viimata.Stalosan F puistatakse farmis põrandale- kas lihtsalt käsitsi või kasutades spetsiaalset puhurit.

Slide21

Vesilahuselised desinfektsiooni vahendid :

VirocidVIROCID on üks maailma tugevamini kontsentreeritud desinfikante: toimeainete sisaldus 522.1 g/L. Seepärast mõjub ta väga hästi ka väikestes kontsentratsioonides kõikidele mikroorganismidele.

Hävitab kõik mikroorganismid:Viirused (k.a. PRRS, Gumboro, Sigade katk, Aujeszky)

Bakterid (k.a. raskesti hävitatavad sporeeruvad bakterid)Seened (k.a. nende eosed)

Slide22

VIROCIDI eelised :Täielik spekter – VIROCID hävitab kõik mikroorganismid : viirused, bakterid ja seened, kaasaarvatud nende eosed.Säästlik –VIROCID

on säästlik, sest tänu tugevale kontsentratsioonile toimib ta ka väga nõrga töölahusena. Toob kasu tootjale: vähendades suremust, suurendades kaaluiivet ja vähendades kulutusi ravimitele.

Slide23

Efektiivne ka ekstreemsetes oludes –VIROCIDI saab kasutada– temperatuuridel alates 4 ºC kuni üle 50 ºC– orgaaniliste ainete juuresolekul

– intensiivse päikesevalgusega– kareda veegaKauakestva toimega – VIROCIDIL on pikk toimeaeg, vältides sellega pikaks ajaks mikrobioloogilise saastumise

Slide24

Rahvusvaheliselt testitud ja tunnustatud – VIROCID on registreeritud paljudes maailma maades. Ta on sooritanud edukalt palju teste : nagu näiteks Euroopas EST test ja palju muid sarnaseid riiklike teste ( näiteks AFNOR ) : USA-s EPA test mis põhineb AOAC meetodil Aasias, Ladina – Ameerikas ja AafrikasOhutu inimestele, loomadele, seadmetele ja keskkonnale

– mitte kantserogeenne– ei ole sööbiv-üle 90 % bioloogiliselt lagunevVIROCIDi kasutatakse jalavannides, seinte, põrandate, kõigi pindade, transpordi ja loomaasemete desinfitseerimiseks.

Slide25

Virkon STÕHUS LAIA TOIMESPEKTRIGA VIRUTSIIDNE DESINFITSEERIMISVAHENDEfektiivseks viiruslike, bakteriaalsete ja seenhaigustest tulenevate

haigusttekitavate organismide tõrjeks.Tõhus nii poorsetel pindadel, kalgis vees, madalatel temperatuuridel ja muudel orgaaniliselt keerukatel tingimustel.

Slide26

KasutusotstarveVirkon® S sobib oma tõhusa laia toimespektri, kasutajasõbralikkuse ja mitmekülgsuse poolest desinfitseerimisvahendiks eluskarja pidamisel, erinevatel pindadel, seadmetel, liiklusvahenditel, jalgade kastmisel, veesüsteemis ja õhutamisel.

Slide27

Kasutamisejuhend

Alternatiivsete lahjendusastme(te) (mida pole tabelis toodud) või termilise udutamise kohta juhtnööride saamiseks pöörduda otse DuPont poole.

Kasutusotstarve

Lahjendusaste

Kasutamine

Regulaarne pindade desinfektsioon

1:100 (1%)

Pihustage Virkon

®

 S lahus survepesuri või muud mehaanilise pihusti abil soovitud pinnale vahekorras 300 ml/m

2

.

Teisaldatavate seadmete regulaarne puhastamine ja desinfektsioon

1:100 (1%)

Pihustage Virkon

®

 S lahusega vahekorras 300 ml/m

2

.

Jalgade ja rataste desinfektsioon

1:100 (1%)

Vahetage lahus iga 4-5 päeva järel või juhul kui see on määrdunud.

Slide28

Dexid-400Dexid-400 on võimas, laia toimespektriga desinfitseerimislahus, mille efekt põhineb glutaaraldehüüdi aktiivse toime ja kvaternaarsete ammooniumiühendite puhastusvõime ühendamisel.Dexid-400 on spetsiaalselt välja töötatud looma- ja linnukasvatushoonete pindade, loomakasvatusinventari, jalanõude ja farmitehnika ning rataste desinfitseerimiseks.

Slide29

Reostuse eemaldamiseks tuleb pinnad enne desinfitseerimist hoolikalt puhastada ja loputada.Dexid-400 omab desinfitseerivat toimet bakterite, viiruste ja seente spektrile. Viirustele: sigade katk, MMA sündroom, Aujeszky haigus, Mareki haigus, lindude rõuged, lindude leukoos, lindude

adenovirus, lindude gripp, Gumboro haigus, Newcastle’i haigus, lindude reoviirus, gripp, veiste koronaviirus, veiste rotavirus, paragripp

jne.

Slide30

Bakteritele: Bacillus cereus, Escherichia coli, Salmonella

Thyphimurium, Staphylococcus aureus, Methicillin Resistant Staphylococcus

Aureus – MRSA, Streptococcus haemolyticus, Streptococcus pneumoniae, Streptococcus

equi var zooepidermicus, Streptococcus pyogenes, Listeria

monocytogenes

jne.

Spoore moodustavatele bakteritele ja seentele:

Trichophyton

mentagrophytes

,

Aspergillus

niger

,

Candida

albicans

jne.

Slide31

Kasutamine:Pindade desinfitseerimine:Enne desinfitseerimislahuse kasutamist pinnad puhastatakse. Peale loputamist ja kuivatamist kasutada Dexid-400. Desinfitseerimisvahendi minimaalne kokkupuuteaeg on ca. 20 minutit, peale seda pinnad hoolikalt loputada. Enne loomade tagasi

laskimist, lasta pindadel kuivada.

Slide32

Kasutusotstarve

Lahjendusaste

Kasutamine

Regulaarne pindade desinfektsioon

1:400 (0.25%)

1:200 (0.5%)

Pihustage Dexid-400 lahus survepesuri või muud mehaanilise pihusti abil soovitud pinnale vahekorras 1000 ml/4 m

2

.

Loomaveokite ja haagiste, rataste desinfektsioon

1:200 (0.5%)

Pihustage Dexid-400 lahusega.

Jalgade desinfektsioon

1:200 (0.5%)

Vahetage lahus iga 2-3 päeva järel või juhul kui see on määrdunud.

Ladude ja tootmisruumide desinfektsioon

1:200 (0.5%)

1:400 (0.25%)

Pihustage Dexid-400 lahus survepesuri või muud mehaanilise pihusti abil soovitud pinnale.

Toiduainete transpordivahendite desinfektsioon

1:200 (0.5%)

1:400 (0.25%)

Pihustage Dexid-400 lahus survepesuri või muud mehaanilise pihusti abil soovitud pinnale.

Slide33

Kilcox ExtraTõestatud toime koksidioosi vastu võitlemiseksTunnustatud DEFRA pooltUlatusliku toimega – tõhus võitlus parasiitide (sh

Eimeria) ja bakterite vastuSobib kasutamiseks: kodulinnud / sead / lambad ja kariloomadVähese lõhnaga

Slide34

KasutamineLaboratoorne uuring: Tooteid Kilcox ja Kilcox Extrat katsetati tõrjeks ootsüstide

vastu. Tulemuste põhjal võib öelda, et Kilcox Extra hävitab 100% ootsüste 2% lahuse kasutamisel (Kilcoxi toimel hävines 98%).

DEFRA tunnustusKodulindude haigused / lindude katk 1:110Tavakogus 1:50Sigade vesikulaarhaigus 1:300

Slide35

Kasutussoovitus: Regulaarseks desinfitseerimiseks kasutada lahust 1% v/v. Soovitav lahus koksidioosi tõrjeks 2-3% v/v. 4% lahust võib kasutada äärmuslikel juhtudel ja/või madala temperatuuri korral. Kanda 0,3 l lahust ühe ruutmeetri kohta, pihustada põrandad, seinad ja tugipostid kuni 0,5 m kõrguselt maapinnast.

Jalavannide jaoks kasutada 1-2% v/v lahust, sõltuvalt kasutussagedusest ja orgaanilistest tingimustest.

Slide36

Lindude haigused

Slide37

Haiguste põhjused :Mehaanilised haiguspõhjusedFüüsikalised haiguspõhjusedKeemilised haiguspõhjused

Bioloogilised haiguspõhjusedSöötmisvigadest tulenevad haiguspõhjused

Slide38

Mehaanilised haiguspõhjused :Vigastused e traumad, mis saadud omavahelistest kaklustest, õrtelt alla hüppamistest, löökidest, kukkumistest, üksteise nokkimisest jne.Füüsikalised haiguspõhjused :Liiga madal temperatuur, liiga kõrge temperatuur, liigne niiskus õhus, allapanus, liigne ammoniaak lindlas jne.

Keemilised haiguspõhjused :Mürgistused.Bioloogilised haiguspõhjused :Bakterid, viirused, seened ning sise-ja

välisparasiidid.Söötmisvigadest tulenevad haiguspõhjused :Vitamiinide, mineraalainete või toitainete puudus söödaratsioonis…..või üleküllus!

Slide39

Bioloogilised haiguspõhjused:BakterioosidSeenhaigused ja mükotoksikoosidViirushaigusedInvasioonihaigused

Slide40

BakterioosidLindude nakkav nohuNakkav nohu on

Avibacterium paragallinarum bakterite põhjustatud lindude nakkushaigus, mida iseloomustab nina, harvemini trahhea, kurgu või silma limaskesta põletik. Esineb mitmetel linnuliikidel (kanad, kalkunid, pärlkanad). Vastuvõtlikud on kõigis vanustes linnud. Haigestumus võib olla suur, kuid suremus on tavaliselt väike.

Slide41

Nakkusallikaks on:haiged linnudhaiguse läbipõdenud linnudkliiniliselt terved nakatunud linnudHaigustekitajad erituvad väliskeskkonda :

Lindude ülemiste hingamisteede eritistegaHaigestumist soodustavad külm kanala, niisked ja umbsed ruumid, märg allapanu ning muud kanade pidamisel esinevad häired.

Slide42

Viiruse elujõulisus väliskeskkonnas :väliskeskkonnas vastupanuvõime nõrk. Nakatumine toimub:Haigete ja haiguse läbipõdenud lindude ülemiste hingamisteede eritistega

Peiteperiood on 1-3 päeva. Haigus kestab tavaliselt 2-3 nädalat. Suremus 20-50% sõltuvalt tüve virulentsusest ja kaasnevatest infektsioonidest (näit. Mycoplasma gallisepticum). Tavaliselt äge, mõnikord kroonilise kuluga.

Slide43

Haigusele iseloomulikud tunnused: näo piirkonna tursedmädased eritised silmast ja ninast (silmalaud kokku kleepunud)lokutite turseturtsumine, hingeldusisutus, kaalu kadu

munatoodangu langus 10-40% või lakkab üldse

Slide44

2015. aasta juuni keskel isoleeriti Saaremaalt laboratooriumisse saadetud kanal bakterioloogilisel uuringul lindude nakkava nohu tekitaja Avibacterium paragallinarum (endine nimetus Haemophilus paragallinarum

). Tekitaja oli resistentne tetratsükliinile ja sulfoonamiidide/trimetoprim kombinatsioonile ja tundlik erütromütsiinile.

Raviks kasutatakse erütromütsiini ja oksutetratsükliini, kui soovitav oleks määrata isoleeritud haigustekitaja.

Slide45

Pastörelloos ehk lindude kooleraPastörelloos on kodu- ja uluklindude ja enamiku loomade nakkushaigus. Haigusele on iseloomulik eelkõige kopsupõletiku tekkimine, kuid haigus võib kulgeda ka sepitseemiliselt.

Slide46

Nakkusallikaks on :Haiged linnudNakatunud peite perioodil olevad linnudViirus eritub väliskeskkonda:Põhiliselt nakatunud või krooniliselt haigete lindude ninanõregaEriti tundlikud on kalkuni-, hane-, pardi- ja

kanatibud ning noored munema hakanud noorlinnud.

Slide47

Pastörelloosile iseloomulikud tunnused:täheldada võib lühiajalist norutamist,isutust ja diarröad tüüpiline limase nõre eritus nokast

haiguse üleelanud linnud enamasti känguvad ja jäävad haigustekitajate krooniliseks levitajaks apaatsus, kõhnumine,

Slide48

Pastörelloosile iseloomulikud tunnused:lonkamine iseloomulik pikaldane ja kestev kulg lokutite tursekõverkaelsuse tekelinnud raputavad pead

Antibakteriaalne ravi on laialt levinud vajalik on määrata isoleeritud haigustekitaja ravimitundlikus. Raviks kasutatakse sulfonamiide, penitsilliine, tetratsükliine. Uuematest antibioorikumidest on efektiivseks osutunud fluorokinoloonid

.

Slide49

Lindude kolibakterioos

Sõltuvalt Eschericia coli stereotüübist ja linnurühma east võivad kolibakterioosid põhjustada mitmesuguseid haiguseid. Haigusele on vastuvõtlikumad eelkõige kana-, pardi- ja kalkunitibud, kuid tabanduda võivad ka noored intensiivselt munevad kanad.

Slide50

Kolibakterioosiga on tegemist kõigis linnukasvatustes. E.coli kuulub kõikide soojavereliste loomade sh ka lindude soole distaalse osa mikrofloora hulka. Soole distaalne osa on

E.coli suhtes paikselt immuunne. Kui roojatolmuse õhu, sööda või joogiveega satub organismi suurel hulgal haigustekitajaid ja lindude immuunsus on mingil põhjusel nõrgenenud, tungivad kolibakterid ka soole kraniaalsesse osa, millel paikne immuunsus puudub ning ka vararingesse.

Slide51

Nakkuse allikaks on:munade fekaalne saastuminesaastunud sööt saastunud vesi allapanuSõltuvalt patogeensete tüvedest põhjustatud elundite nakkusest eristatakse:

koligranuloomi,respiratoorelundite (õhukottide) haigust,tselluliiti,

Slide52

peaturse sündroomi,peritoniiti (kõhukelme põletik),salpingiiti (munajuha põletik)osteomüeliiti-sünoviiti (liigese võidekihi põletik),panoftalmiiti (silmapõletik)

omfaliiti (naba põletik)diarröa (kõhulahtisus),Kulg: Üliäge kulg 1-2 päeva Äge kulg 3-7 päeva

Alaäge kulg 6-10 päeva

Slide53

Tibude või noorlindude ekstraintestinaalsetest kolibakterioosidest eristatakse järgmisi elundipõhiseid haigusi:Resipiratoorelundite põletik. Haiguse vallandajaks võivad olla mitmed respiratoorviirused või

mükoplasmad. Kuigi enamasti esineb õhukottide tabandus, võib samaaegselt täheldada veel südamelihase- ja maksapõletikku. Haigestumus ja suremus on suurem esimese elunädala jooksul. Lahangul täheldatakse pleuropneumooniat ja veresegust eksudaati õhukottides. Maksas ja südames esinevad degeneratiivsed muutused.

Slide54

Akuutne sepitseemia. Haigestumist esineb kana- ja kalkunitibudel, kusjuures linnud võivad olla heas toitumuses. Haiguse kulg on kiire. Lõpnud lindude lahangul täheldatakse maksa- ja põrnaturset ning liigveresust. Esineda võib peritoniiti. Kalkunitel on haiguse esinemisel samaaegselt diagnoositud viiruslikku enteriiti.

E.coli tekitatud osteomüeliit. Haigusel on tendents kulgeda alaägedalt ja krooniliselt. Kliinilistest ilmingutest esineb liikumishäireid, lonkamist ja progresseeruvat jäsemete paralüüsi. Lahangul on põletikulised muutused (liigeste ja kõõluste turse) täheldatavad enamasti põlveliigese piirkonnas.

Slide55

E.coli põhjustatud panoftalmiit ehk tibude silmamuna äge põletik. Tavaliselt tabandub üks silm, mis jääb pimedaks. Enamik linde sureb. Haigust seostatakse akuutse E.coli tekitatud

sepitseemiaga.Koligranuloom ehk Hjarre haigus. Suhteliselt harva, kuid suure suremusega esinev kolibakterioosi vorm, mis iseloomustab maksa, peen- ja umbsoole ning

mesenteeriumi granulomatoosse põletikuga. Haigust esineb kana- ja kalkunitibudel.

Slide56

RaviEduka ravi aluseks on isoleeritud patogeeni ravimitundlikkuse määramine. Toimivad hästi enrofloksatsiin ja marbofloktsatsiin.Enrobioflox

10%, 100 mg/ml suukaudne lahusEnrofloksatsiinile tundlike mikroorganismide põhjustatud infektsioonide ravi.kana (broilerid):Mycoplasma gallisepticum

,Mycoplasma synovia,Avibacterium paragallinarum,

Pasteurella multocida,Escherichia coli.

Slide57

Suukaudne lahus.Õige annuse tagamiseks tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata loomade kehamass, et vältida alaannustamist.Kanad (broilerid): 10 mg enrofloksatsiini

kg kehamassi kohta.Ravi kestus on 3–5 järjestikust päeva. Segainfektsioonide või krooniliste progresseeruvate haigusvormide korral ravi kestus 5 päeva. Kui 2–3 päeva jooksul kliinilist paranemist ei toimu, tuleb kaaluda alternatiivset ravi antibiootikumitundlikkuse uuringu alusel.

Nimetatud kogus vastab 100 liitris joogivees lahjendatud 50 ml ravimpreparaadi Enrobioflox 10% manustamisele.

Slide58

Ravi ajal peab ravimit sisaldav joogivesi olema ainsaks joogivee allikaks. Ravimit sisaldava joogivee tarbimine sõltub lindude füsioloogilisest ja kliinilisest seisundist. Õige annuse saavutamiseks tuleb enrofloksatsiini kontsentratsiooni vastavalt kohandada.Arvutada enne iga ravikuuri hoolikalt välja lindude üldine ravitav kehamass ja kogu päevane joogiveetarbimine. Sobib

klappjooturile.Ravimit sisaldav lahus tuleb valmistada vahetult enne manustamist puhastes nõudes, kus ei tohi olla teiste ravimite jääke.Ravimit sisaldavat joogivett tuleb uuendada iga 24 tunni järel.

Slide59

ViirushaigusedLindude gripp

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust (kuni 100 %) ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Viirus on patogeenne ka inimesele.

Slide60

Gripiviiruste kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha. Nakkus võib erandjuhtudel üle kanduda ka inimesele.

Slide61

Nakkusallikaks on:haiged linnudhaiguse läbipõdenud ja viirusekandjaks jäänud linnud.Lindude gripi viirus eritub väliskeskkonda:nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude rooja ja hingamisteede nõrega

levib kergesti inimese, saastunud esemete ja transpordivahendite vahenduselsäilib pikalt eluvõimelisena vees (sõltuvalt keskkonna tingimustest),samuti linnulihas, munades (sh haudemunades)!Haigustekitaja ülekandefaktoriteks on viirusega saastunud söödad, joogivesi, allapanu, inventar, transpordivahendid, riided, jalanõud. Haigus levib ka

transovariaalselt.

Slide62

Viiruse elujõulisus väliskeskkonnas :säilib elujõulisena madalatel temperatuuridellindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4º C püsida nakatumisvõimelisena vähemalt 35 päeva,

37º C juures aga 6 päeva.kõrgetel temperatuuridel viirus hävib - +60º C juures 30 minutiga+75º C juures mõne minutigaViirus on tundlik enamlevinud desovahendite

suhtes nagu joodi ühendid, formaliin ja seebikivi

Slide63

Nakatumine toimub:seedetrakti kauduhingamisteede kaudu.Haiguse inkubatsiooniperiood on 2-5 päeva (sõltuvalt keskkonnatingimustest kuni mõne nädalani). Kliinilised tunnused varieeruvad

äkksurmast kuni erinevate kliiniliste nähtudeni.

Slide64

Haigust jagatakse kõrge ja madala patogeensusega lindude gripiks.Kõrge patogeensusega (patogeensus – omadus põhjustada haigestumist) lindude gripi tekitaja (HPAI) põhjustab:ägedat haigestumist lindudel, suremust kuni 100%

peapiirkonna turseidnaha ja limaskestade sinakust (hari ja lokutid muutuvad sinakaks)veresoonte seina läbilaskevõime tõusu ning sellest tingitud verevalumeid sooltes ja /või hingetorus

Slide65

eritis ninast ja silmadestköhimine, hingeldamineisutus, loidusnärvinähud (koordinatsioonihäired)kõhulahtisusjärsk munatoodangu langus, halva kvaliteediga munadhari ja lokutid muutuvad sinakaks

Slide66

Madala patogeensusega tüvi (LPAI) põhjustab peamiselt:suremus puudub või on väike ning sageli võib jääda karjas märkamata muude haiguste taustal.hingamiselundkonna haigustvõib kaasneda kõhulahtisusnõre eritumist silmadest ja ninastturset nina piirkonnas

munatoodangu langustNB! Haigete lindude ravi puudub.Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud tapetakse ja hävitatakse.

Slide67

Vaktsineerimine:Eestis on lindude gripi vastane vaktsineerimine keelatud (lubatud vaid erandkorras). Kui lindude gripp on Eestis lindudel ametlikult diagnoositud ja uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist. Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse üle otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister.

Slide68

Erakorralise vaktsineerimise korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. Kuigi vaktsineeritud kodulinnud on kliiniliste haigusnähtude eest kaitstud, võivad nad nakatuda ja soodustada sellega haiguse levimist. Seoses sellega on Euroopa Ühenduse liikmesriikides vastu võetud otsus kodulinde ennetavalt mitte vaktsineerida. Ennetav lindude vaktsineerimine lindude gripi vastu tooks Eestile kaasa piirangud linnusaadustega kauplemisel.

Slide69

Loomapidaja meetmed:Vastava VTA poolse teavituse ja ohuhinnangu korral on loomapidajatel kohustuslik:hoida linde suletud hoonetes ning kaitsta (katta) kodulindude söötmispaiku, et vältida võimalikke kontakte rändlindudega, kes on võimalikud haiguse levitajad.samuti on soovitav tagada koduspeetavate hanede ja partide ning teiste linnuliikide eraldatus ning varakult kohalikku loomaarsti teavitada lindude gripi kahtlusest.

lindlatesse ei tohiks lubada võõraid kõrvalisi isikuid. farmis töötamisel tuleb kanda eririietust ja -jalanõusid.oluline on hoida puhtust ja korda nii farmis kui ka farmide ümbruses ning paigaldada farmi sisse ja väljapääsudele desomatid.

Slide70

Haiguse diagnoosimine:Hoolimata sellest, et lindude gripi puhul esineb mitmeid tunnuseid, mille alusel haigust kahtlustada, tuleb alati saata proovid laboratooriumisse diagnoosi kinnitamiseks. Positiivne laboratoorne diagnoos on ametliku diagnoosi kinnitamise aluseks. Kohe pärast lindude gripi diagnoosi ametlikku kinnitamist kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi (maakonna veterinaarkeskuse) ettepanekul haiguse koldes karantiini (ohu- ja järelevalve tsooni).

Lindude gripi diagnoosimise korral moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, mis juhivad kogu tegevust taudipunkti likvideerimisel ja haiguse leviku tõkestamisel.

Slide71

Riiklik loomatauditõrje komisjon teeb koostööd teiste riikide veterinaarteenistustega, Politseiametiga, Päästeametiga, Keskkonnainspektsiooniga, Tervisekaitseinspektsiooniga, Maanteeametiga ning vajadusel teiste ametkondadega. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning lindude läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine, makstakse kinni riigieelarvest. Juhul kui kodulinnud hukatakse järelevalveametniku ettekirjutusel, kompenseeritakse omanikule lindude maksumus. Kui lindude gripi kahtlane kodulind on enne järelevalveametniku kutsumist surnud või tapetud, linnu maksumust ei kompenseerita. Sama põhimõtte kohaselt toimub ka hukkunud lindude korjuste hävitamiseks tehtud kulutuste hüvitamine.

Slide72

Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk

Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk on ägedalt kulgev nakkav lindude viirushaigus, mis iseloomustub kopsupõletiku, entsefaliidi, veritsuse ja suure suremusega. Haigestumus ulatub 100 % ni ja suremus 50-90 %-ni.Viiruse ülekandjad kodulindudele võivad olla uluklinnud

Slide73

Nakkusallikaks on:haiged linnudhaiguse läbipõdenud ja viirusekandjaks jäänud linnud(võivad olla viiruse kandjad kuni aasta)Viirus võib püsida ka immuunsete ja täiskasvanud lindude organismis ning haigus võib muutuda statsionaarseks.

 

Slide74

Newcastle´i haigustekitajad erituvad väliskeskkonda :Nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude ekskreetide ja sekreetidegaNakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude poolt väljahingatava õhuga

Munadega (sh haudemunadega)!Haigustekitaja ülekandefaktoriteks on viirusega saastunud söödad, joogivesi, allapanu, inventar, suled. Samuti on nakkusallikaks tapetud lindude lihakehad. Kuna viirus tungib linnu embrüosse, siis levib see ka haigete lindude järglastega.

Slide75

Viiruse elujõulisus väliskeskkonnas:Viiruse infektsioossus, toimejõu aktiivsus, immunogeensus vähenevad +56 C juures 6 tunniga

Temperatuuril 65-75 C 30 minutiga+37C juures säilivad viiruse omadused nädalaidViirus säilib kuni 2 aastat madalatel temperatuuridelHävib kiiresti 1:200 virkonilahuses

Slide76

Nakatumine toimub:seedetrakti kauduhingamisteede kaudu.

Newcastle´i haiguse peiteaeg on 5-7 päeva, harvemini 14 päeva. Kliinilised tunnused sõltuvad viiruse tüvest, viiruse tõvestusvõimest, linnu liigist, vanusest ja ka linnu immuunseisundist. Noored linnud on viirusele vastuvõtlikumad. Haiguse levik linnukarjas on väga kiire.

Slide77

Newcastle´i haigusele iseloomulikud tunnused on:linnud on uimased ja isutudpalju linde jäävad lamama mõne päeva jooksul peale haigestumisthaiguse süvenedes lisandub kõhulahtisus, roe on heleroheline

kopsunähud – hingeldamine, köha, aevastaminemunakanadel väheneb munatoodanglinnud munevad deformeerunud koorega või nahkmunetäheldatakse närvinähte– lihaste värinad, tiibade ja jäsemete halvatus, kaela kõverdumine, krambid, ringliikumine ja täielik halvatus

Slide78

NB! Haigete lindude ravi puudub.Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud tapetakse ja hävitatakse.

NB! Kõik loomapidajad, kellel on üle 50 linnu, peavad Newcastle haiguse ennetamiseks oma linnud vaktsineerima.

Slide79

Newcastle vaktsineerimineVaktsineerimise viib läbi veterinaararst. Enne vaktsineerimist koostab loomapidaja Newcastle’i haiguse vastase ennetava vaktsineerimise läbiviimiseks vaktsineerimise programmi ning esitab selle oma maakonna veterinaarkeskusele heakskiitmiseks.

Slide80

Programmis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:andmed ettevõtte või muu lindude pidamise koha kohta, kus ennetavat vaktsineerimist tahetakse teha (asukoht ja aadress);ennetavat vaktsineerimist tegeva ja vaktsiini kasutamise eest vastutava veterinaararsti nimi;

kasutatava vaktsiini nimetus;vaktsiini säilitamise, kasutatud vaktsiini pudelite ja kasutamata jäänud vaktsiini kahjutustamise kord;

Slide81

jooksva aasta jooksul ettevõttesse või muusse lindude pidamise kohta võetavate lindude arv ja ennetava vaktsineerimise ajakava;ennetava vaktsineerimise skeem;ennetava vaktsineerimise tõhususe hindamiseks seireproovide võtmise ning nende laboratooriumisse saatmise ajakava.

Slide82

Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimisel kasutatakse paramüksoviiruse-1 tüve nõrgestatud elusvaktsiini.Vaktsineeritakse ainult kliiniliselt terveid linde. Linde ei vaktsineerita munemisperioodil

või kui munemisperioodi alguseni on jäänud vähem kui neli nädalat.  Foto: glavmed.org

Slide83

Mareki haigus

Mareki haigus on kanade herpesviiruse infektsioon. Üksikjuhtudel on haigust esinenud ka kalkunitel. Eksperimentaalselt on tõestatud, et viirus on patogeene ka põldpüüdele, vuttidele, partidele ja luikedele. Haigestumus ulatub 50-80 %-ni, suremus 2-80%-ni

Slide84

Nakkusallikaks on :Haiged linnudHaiguse läbi põdenud linnud (on eluaedsed viiruse kandjad ja levitajad)Viirus eritub väliskeskkonda :

nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude rooja ja hingamisteede nõregasuletolm ( püsib kuid)Haigustekitaja ülekandefaktoriteks on viirusega saastunud söödad, joogivesi, allapanu, inventar, munade transpordiks kasutatav taara.

Slide85

Viiruse elujõulisus väliskeskkonnas :Inaktiveerub +60C juures 10 minutiga+37C juures 18 tunniga+4C juures püsib viirus kaks nädalat

Madalatel temperatuuridel säilib pikka aega.

Slide86

Nakatumine toimub:hingamisteede kauduHaiguse inkubatsiooniperiood kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat.Lähtuvalt viiruse tüvest eristatakse nelja sündroomi :

klassikalist Mareki haigustägedat Mareki haigustsilma vorminaha vorm

Slide87

Klassikalise Mareki haiguse kulg on aeglaneiseloomustavad närvisüsteemi kahjustusedhaiged linnud lonkavadtiivad ja saba ripuvad

kael on lõtvtekivad lühiajalised paralüüsidletaalsus kuni 10%

Slide88

Äge Mareki haiguslinde haigestub ja sureb massiliseltsagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnudseedehäiredisutuskehakaalu langusebanormaalne pea-, keha-, tiibade-,

jalgade- ja sabahoidlangeb munatoodangkasvajate moodustumine siseorganitesparalüüsid

Slide89

Silma lümfomatoosi korral muutub silma vikerkesta värvus, linnud jäävad osaliselt või täielikult pimedaks. Pupill deformeerub, aheneb ja muutub kujult pirnjaks. Linnud ei reageeri valgusele. Jäävad ühest või mõlemast silmast pimedaks.Nahakahjustused on märgatavad alles peale sulgede kitkumist. Sule folliikuli juures on kuni 1 cm diameetriga sõlmajad kasvajad.

NB! Haigete lindude ravi puudub.Ennetava meetmena kasutatakse vaktsineerimist.

Slide90

Lindude infektsioosne bronhiit (IB)Lindude infektsioosne bronhiit on kanaliste koronaviroos

, mida iseloomustab respiratoorne sündroom ja täiskasvanud lindudel munaraku arengu anomaaliad.Haigusele on vastuvõtlikud kanad ja faasanid. Ekperimentaalselt on õnnestunud nakatada tuvisid, küülikuid, hiiri ja nahkhiiri.

Slide91

Nakkusallikaks on :Haiged linnudHaiguse läbipõdenud linnud (osaliselt)Viirus eritub väliskeskkonda:lindude silmanõred

ninanõred,roojamunad

Slide92

Viirus levib kiiresti vastuvõtlikus karjas. Infektsiooni leviku kiirus sõltub viiruse omadustest ja linnu vanusest, samuti farmi mikrokliimast, söötade kvaliteedist ja vaktsiini kasutamisest. Viirusele on vastuvõtlik ka inimene, kellel tekib kerge respiratoorne haigestumine.Viiruse elujõulisus väliskeskkonnas:Toatemperatuuril säilib 11 tundi

Temperatuuril +56C inaktiveerub 15 minutiga+4C inaktiveerub 80 päevaga-30 kraadi juures püsib elujõulisus aastaid

Slide93

Nakatumine toimub:hingamisteede kauduHaiguse inkubatsiooni periood kestab 18-36 tundi, see sõltub viiruse doosist ja nakatumise teest.

Slide94

Lindude infektsioosne bronhiidile iseloomulikud tunnused :Sagedamini haigestuvad mõnepäevased tibud :Haiged tibud on külmakartlikud (kuhjuvad soojusallika ümber), hingeldavad, köha, on kuulda hingamisräginaid.

Ninaavad ummistuvad eksudaadi kuivanud korpadegaTibud aevastavad, raputavad pead, kael on õieli, tiivad sorakil. Hingamine raskendatud ja tibud ahmivad õhku avatud nokaga.

Vanematel tibudel sagedamini riniit, sinusiit ja konjuktiviit

Slide95

Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. haiged kanad on isutudmunatoodang langenud kuni 50%,munad deformeerunud

munakoor õhuke, krobeline, lubjastumine puudulikhalveneb muna kvaliteetNB! Spetsiifiline ravi puudub, kasutatakse elus-ja inaktiveeritud vaktsiine

Slide96

InvasioonihaigusedEimerioos (koksidioos

)Eimerioos on kanade seedekulglas parasiteerivate eosloomade põhjustatud algloomtõbi, mis iseloomustub peensoole, umbsoolte või pärasoole põletikuga ja tibude suremisega.Kanade eimeeriad on liigispetsiifiline: kanade

eimeria kalkuneid ei nakata ega vastupidi.

Slide97

Kanadel ja tibudel on haigustekitajaks :Eimeria acervulina (peensoole proksimaalses osas )

Eimeria maxima( peensoole distaalses kahes kolmandikus)Eimeria necatrix (peensoole keskosas )

Eimeria tenella (umbsooltes )Eimeria brünetti (pärasooles ja kloaagis)

Slide98

Kalkunitel on haigustekitajaks:Eimeria meleagrimitisEimeria adenoidesEimeria meleagridis

Hanedel on haigustekitajaksEimeria anserisEimeria

nocensEimeria parvulaEimeria truncata

Slide99

Haiguse tunnused ja diagnoosimineTibud on loiud, suled kohevil, tiivad alla lastud ja kõnnak vaaruv. Esineb pasandus, väljaheited on veresegused.Peamiste tunnuste ja haiguse kulu alusel eristatakse umbsoole- ja peensoolekoktsidioosi

. Umbsoole koktsidioosi tekitajaks on E.tenella. Tibud surevad äkki, korjused on kahvatud, suled kloaagiava ümber verised või siis eritub kloaagist pigistamisel verist nõret. Umbsooled on laienenud ja hüübinud verd pingul täis. Kui haigus on juba mitu päeva kestnud, leidub umbsooles juustutaolist massi.

Slide100

E.acervulina ja E. mivati tekitatud peensoolekoktsidioosi puhul on tabandunud

kaksteistsõrmiksoole käär. Soolevalendik on normaalsest 2...3 korda laiem ja selle sisu veresegune. E. maxina,st ja E. necatrix´ist põhjustatud haiguse korral on peamised muutused peensoole

distaalses osas. Peensool on gaasi täis, soolesein paks ja soolesisu veresegune. E. maxima invasiooni korral leidub veriseid koldeid ka pärasooles. Kui tekitajaks on E. necatarix, siis on pärast kõhuõõne avamist näha juba läbi sooleseina valkjaid täppe – šizontide

kolooniaid. E.brunetti infektsiooni puhul esinevad muutused peensoole lõpposas ja umb- ning pärasooles. Peensoole limaskest on põletikuline ja kohati lahti, moodustades soolevalendikus limamembraane. E.hagani, E.mitis ja

E.praecox

üksikuna haigust ei põhjusta.

Slide101

Koktsidiooside tõrjeKoktsidioose ära hoida saab mitut moodi, kuid selge on see, et ühte ja ainust kindlat meetodit ei ole. Meeles tuleb aga pidada seda, et meil tuleb koktsiididega koos elada, sest neid ei ole võimalik täiesti ära hävitada; seda  fakti aktsepteerides on meil võimalik

koktsidioos lindlas kontrolli all hoida. See tähendab ka seda, et lühiajaline ravimine ei anna pikaajalisi tulemusi. Need kogemused on pärit linnukasvatusest. Üldine pidamine, söötmine, desovahendid ja ravimid peavad käima käsikäes.

Slide102

Koktsiidide ootsüstid on lindla miljöös ja ümbruses väga vastupidavad. Nad ringlevad ka söödakultuuridega, kui neid linnusõnnikuga väetatakse. Ootsüstidega võivad olla saastunud haljassöödad, juurviljad ja isegi teraviljad, kui neile on sattunud

ootsüste sisaldava mulla tolmu. Rohujahu kaudu koktsidioosi tekitajad ei levi, kuna seda valmistatakse kõrgel temperatuuril.Et ära hoida kahju, mida koktsidioos võib tuua, tuleb :

Vähendada nakkuse määra ootsüstidegaSuurendada lindude vastupanuvõimetKasutada koktsidioosi vastaseid ravimeid nii, et need ei takistaks lindudel immuunsuse väljakujunemist.

Slide103

Koktsidioosi kulu sõltuvus nakkuse määrast on katsetega korduvalt tõestatud. Mida rohkem haigete lindude väljaheited ootsüste sisaldavad, seda raskem on haiguse kulg. Suurte ootsüstide annustega nakatanutel on kasv viletsam ja surevus

suurem.Puuris peetud lindudel on nakkuse määr mitu korda väiksem, kui allapanul kasvatatuil. Puuris langeb väljaheide läbi põhjaresti ja kõrvaldatakse, sööt ja joogivesi saastuvad vähem. Puurides pole ka tingimusi ootsüstide sporulatsiooniks. Nakkusvõimeliseks muutuvad

koktsiidide ootsüstid vaid pärast seda, kui nad on niiskes soojas sõnnikus või allapanus läbi teinud 36...48- tunnise arenemise.

Slide104

Seega tuleks nakkuse määra ja koktsidioosi ootsüstide sporulatsiooni vähendamiseks järgida alljärgnevat:

Vältida joogivee allapanule sattumistPuhastada regulaarselt lindlat nii, et lindla ümbrus ei saastuks sõnnikuga.Puhastamise järgselt kuivatada lindlatRegulaarselt puhastada lindlaga seotud inventari.

Kasutada nii sööda- kui joogisüsteemidena mooduseid, millised välistavad joogivee või toidu saastumist.Kasutada desinfektsiooniained, millised omavad koksiidide vastast mõju.

Slide105

Nii koktsiidide, kui ka teiste enamlevinud parasiitidele parimaks mõjuvaks ja ühtlasi ka odavaimaks abinõuks on pindade ülekuumutamine tulega. Antud moodus on suhteliselt töömahukas,  mistõttu on see kasutatav eelkõige väikesearvuliste isendite hulgaga hobikasvandustes, kus linde peetakse eelkõige lemmikloomana.

Suuremates lindlates on otstarbekam kasutada koktsiidide vastaseid desinfektsiooniaineid.

Slide106

Desinfektsiooniained hoiavad kontrolli all bakterite, seente ja viiruste paljunemise, samas hävitavad  ka kärbsevastsed, koktsiidid ja ümarusside munad.Koktsidiooside tõrjeks sobib kõige paremini profülaktika, sest kui ravida kliinilist haigestumist, tuleb arvestada sellega, et juba tekkinud kõhulahtisuse korral on soolestik niivõrd kahjustunud, et ravimid ei pruugi enam toimida.

Eimerioosi immunoprofülaktikaks on olemas elusvaktsiinid CocciVac, Paracox,

Livacox.Raviks kasutatakse sulfoonamiidide vesilahuseid: sulfadimidiini, sulfametasiini ja

sulfakvinoksaliini. Tõhusad on ka toltrazuriil ja diklazuriil.

Slide107

Kanalest

Kanalest ladinakeelse nimetusega Dermanyssus gallinae on olnud munatootmises probleemiks juba aastakümneid. 2017 aastal hinnati kanalestaga tabandunuks 83% Euroopa põllumajandusettevõtetest ja munatootmisele tekitatud kahju 234 miljonile eurole. Kuna tegemist on süveneva ja tootmisele suurt majandusliku kahju tekitava probleemiga, siis on viimastel aastatel hakatud rohkem ka teaduslike uuringuid teostama ja paremaid lahendusi otsima.

Slide108

Mitmetest uuringutest nähtub, et üheks suuremaks kanalesta levikut soodustavaks mõjuteguriks Euroopas osutus Euroopa Liidu direktiiv, mis keelustas alates 2012 aastast munakanade pidamise traditsioonilistes puurides . Kuigi mainitud normatiivakt oli kavandatud kanade heaolu tõstmiseks, siis kaasnes sellega ka uute nö täiustatud puurikomplekside ehituslikult keerukamaks ja detaili rohkemaks muutmine, mis soodustas kanalestade levikut ja paljunemist. Parema paljunemis keskkonna põhjus on lihtne, uutes puurisüsteemides on kanalestal palju rohkem peitumis ja paljunemis keskkonda, kui vanades puurisüsteemides ning ka paremad võimalused peitumiseks traditsiooniliste tõrjemeetodite eest.

Slide109

Teiseks oluliseks keskkonna teguriks, mis soodustab kanalesta paljunemist ja levikut on kliima soojenemine.Kolmandaks levikut soodustavaks teguriks on uute tõhusate kontrollimeetodite jätkuv puudumine ja mitmete mõjuvate toimeainete ohtlikuks tunnistamine ja keelustamine Euroopa Liidus.Kellega meil siis tegu on e tunne oma vaenlast!

D.gallinae ehk kanalest on kollakashall (nälginult) kuni erepunane (pärast vereimemist) ja 0,6-0,8 *0,4 mm parasiit. Täiskasvanud emased on verd täisimenult umbes 1mm pikad.

Slide110

Tabandab väga paljusid erinevaid looma-ja linnuliike, sh ka looduslikke:KanadKalkunidHanedPardidTuvid

DekoratiivlinnudVarblasedKuldnokadHobusedKoeradKüülikud

Slide111

Loetelu alusel võib teha suhteliselt lihtsaid järeldusi nii leviku osas, kui ka erinevate loomaliikide koos pidamise riskide kohta. Ka peaks vabapidamis lindude omanikel tunduvalt lihtsam olema vastata kohati lausa paranoiliseks muutuvale probleemile, kes kurat küll mulle need lestalised edasi andis või paremal juhul, et kuidas nad küll minu lindudele sattusid. Luues oma lindudele vabapidamise näol võimaluse paremaks heaoluks ja loomuomasemaks käitumiseks, loome me samaaegselt ka paremad võimalused igasugu parasiitide nakkumiseks looduslikust keskkonnas.

Slide112

NB! Oluline on mitte ajada segi kanalesta ja suleväivi (väga paljudel juhtudel seda tehakse)Erinevalt suleväivist, kes elab ja ka paljuneb linnu sulestikus, kanalest ei ela ja ei paljune linnu kehal või sulestikus. Kanalest elab ja paljuneb hoones ja inventaril. Tegemist on varjatud eluviisiga parasiidiga ja pealiskaudsel ülevaatusel võivad nad märkamata jääda. Massiliste

tabandumiste korral on teda ka päeval inventaril näha, kuid vähema hulga puhul on kontrolli mõttekam teostada pimedas, kui valguspäev on lõppenud. Ka toitub ta valdavalt eelkõige öösiti seetõttu päevasel ajal lindude kehadel valdavalt lesti pole, samuti lahkuvad nad surnud lindudelt.

Slide113

http://vetstudentjourney.blogspot.com/2011/12/poultry-red-mite-dermanyssus-gallinae.html http://www.poultrywizard.com/what-is-poultry-red-mite.asp

Slide114

Tasub kontrollida Lindude pesasid või munemise asemeidÕrte aluseid pindasidErinevaid pragusidInventari liite kohtasid

Slide115

ArenemistsükkelEmased kanalestad munevad elu jooksul mitu korda 4-8 muna, kokku keskmiselt 23 muna. Esmakordselt munevad täiskasvanud lestad 12-24 tundi pärast vereimemist.Munast kooruvad 2-3 päevaga kuuejalgsed vastsed, kes ei toitu.

Vastsetest areneb pärast kestumist kaks neidisjärku ja valmik, kes kõik imevad verd 0,5-1,5 tunni vältel.Kogu arenemistsükkel kestab soojas ruumis (20-25 kraadi) ja 70% suhtelise niiskuse juures 7-12 päeva.

D. gallinae eluiga on keskmiselt kaks kuud.

Slide116

NB! Kanalestad elavad toitumata 5-9 mõningatel andmetel kuni 10 kuud. Nagu arenemistsüklist nähtub, siis on kanalesta ideaalseteks arenemistingimusteks vajalik umbes täpselt munakanala optimaalne sisekliima. Ehk siis, mida paremad on lindla sisekliimast tulenevad tegurid munatoodangule, seda paremad on nad ka kanalesta arenguks. Ka on lesti rohkem suvekuudel.

Slide117

TerviseprobleemidHäirivad linde tekitades stressi ja laskmata neil magada.Imedes lindude verd, eritavad nahasse toksilist sülge. Lindude nahas tekivad torkekohtadele punased kihelevad kublad, raskekujulise

tabanduse korral areneb nahapõletik, paiguti langevad suled välja.Võivad tungida linnu kuulmekäiku ja hingamisteedesse, põhjustades tasakaaluhäireid, erutust ja turtsumist. Rohke tabanduse korral muutuvad linnud öise häirimise, verekaotuse ja mürgisest süljest põhjustatud intoksikatsiooni(mürgituse) tõttu aneemiliseks.

Slide118

Lindude munevus ja massi-iive vähenevad. Noorlindude, eriti vastkoorunud tibude hulgas võib esineda lõpmist. Äärmuslikel juhtudel võib D. Gallinae

nakkuskoormus olla nii suur, et kanad võivad surra raske aneemia all.Vuttide puhul võib väga suure tabandumise korral esineda samuti lõppemist ka täiskasvanud isendite hulgas.Uuringutega on tõestatud, et munakana võib lestade tõttu kaotada ühe õhtuga 3 % organismis olevast vere kogusest!

Slide119

Mis kanalesta problemaatilisust kordades tõstab on see, et lisaks otsesele toimele kana tervisele on tegu ka inimeste, loomade ja lindude viiruslike ja bakteriaalsete patogeenide vektoriga (erinevate haigustekitajate edasikandjaga). Näiteks ka meie linnukasvatuses väga levinud tekitajate : Escherichia coli, Pasteurella

multocida, Salmonella gallinarum ja Salmonella enteritidis jne.

Teadusuuringutega on kinnitust leidnud, et nakatunud kanalt verd imedes Pasteurella multocidaga nakatunud kanalest oli nakkuse edasikandjaks veel kolm kuud peale nakatumist.

Salmonella bakter tuvastati lestas ka 4 kuud peale kana verest nakkuse saamist.

Slide120

Ohtlikust lisab ka see, et tegu on ka väga hea zoonootiliste (inimesele edasi kanduvate) patogeenide vektoriga. Ehk siis ohustatud on ka lindlates töötavad inimesed.Siit ka üks võimalikke põhjuseid millega tuleb arvestada oma linde mistahes bakteriaalse nakkuse korral ravides. Ravides küll linde laboris tuvastatud patogeeni suhtes ja laboris määratud ravimitundlikkuse alusel, olles teostanud ka ruumide ja pindade desinfektsiooni õigete ja konkreetsele patogeenide mõjuvate vahenditega……ei tohi unustada ka kanalesta olemasolu kontrollida. Ka juhul kui ruumidel on lastud pikemalt tuulduda ja loomkoormusest puhata, tuleb meeles pidada, et kanalest suudab toitumata elada kuni 10 kuud, kui temperatuur just üle 45 kraadi ei tõuse või ei lange alla -20 kraadi.

Slide121

RaviNB! Parim ravi on ennetus!Põhiliseks riskiteguriks on inventar. Tuleb vältida parasiitide sissetoomist veokastide ja muu inventariga. Ja seda mitte ainult võõra inventari puhul, ka oma inventari hoonest väljaviimisel on oluline jälgida, et see looduslikus keskkonnas ei saastuks.

Nii nagu ka teema alguses mainitud sai, siis efektiivse ravi vähesed võimalused on probleemiks ja seda üle Euroopa. Mitmed varem kasutusel olnud toimeained on tunnistatud ohtlikuks ja EL keelatud, samas uued puuduvad.

Slide122

Vahest mäletavad kõik veel ka meie ajakirjandust läbinud uudist sellest, et Läti ühe suurema munatootja kanamunadest avastati herbetsiidi (taimekaitse mürk) kasutamisele viitavaid saaste jälgi. Tegu ei ole ainult naabrite juures toimunuga, mitmed läbiviidud uuringud ja küsitlused näitavad, et probleem on olemas kuna efektiivselt toimivaid ravivahendeid napib.

Slide123

Efektiivsete ravimite puudumine on ainult asja üks külg, probleeme kanalestast vabanemiseks või selle hävitamiseks tekitab ka tema elutsükkel. Kuna tegemist on nö varjatud eluviisiga parasiidiga kes nii liigub, kui toitub valdavalt öösiti, peale valguspäeva lõppemist ning päevasel ajal peitub nii hoones olevatesse, kui puuridel ja inventaril asetsevatesse pragudesse ja liitekohtadesse, siis ei ole päevane tõrje efektiivne. Tapab ju pihustatavate toodete puhul ainult tõrjevahendi toimeainega otsene kokkupuude, hilisem kuivanud pind enam toimet ei avalda. Ehk siis hävitada saame me isegi öösel ainult neid indiviide, kes hetkel oma pesadest ja pragudest väljunud on ja kas liiguvad toituma või sealt tagasi ja osaliselt ka neid kes linnul vahetult toituvad.

Slide124

Lisaks eelnevale, kui me isegi kasutame tõrjevahendite pihustamiseks öist aega, so aega mil kõige suurem hulk parasiite liikvel on, isegi siis on tegemist ebaefektiivse lähenemisega, sest üks kanalest toitub iga 6-10 päeva möödudes alles uuesti. St , et suur hulk parasiite lihtsalt ei väljugi oma pesadest ega puutu hävitava toimeainega kokku. Nagu ka juba mainitud sai siis elutsevad parasiidid väikestes pragudes ja vahedes, kuhu niigi on keerukas toimeainet pihustada, lisaks sellele elatakse ka nö kolooniatena üksteise otsas hunnikus. Isegi kui siledal pinnal sellisele nö parasiitide kuhjale vastavat toimeainet pihustada, siis ilma kuhja lõhkumata surmatakse ainult pealmine kiht. Sellised kolooniad aga võivad heades tingimustes ja suure leviku korral olla kuni 1cm paksused.

Slide125

Ka takistab kanalates leviv tolm toimeainel parasiitideni jõudmast, probleemiks on see muidugi ainult siis, kui toimeainet võib kasutada lindude ruumis viibimisel. Kui tõrjet tehakse kõik sisse, kõik välja süsteemi hoone puhkehetkel, siis tolm probleeme ei tekita, kuna hoone on eelnevalt koristatud.Kuni viimase ajani kanalesta hävitamiseks linde ei töödeldud, kuna parasiit viibib linnul lühikest aega, st ainult toitumise ajal. Kasutati erinevaid toimeaineid, millega töödeldi lindlaid ja inventari.

Kui täna vaadata Eesti ravimiturgu, siis vähemasti hetkel (27.09.2018) ravimid probleemi lahendamiseks peaaegu puuduvad, rääkimata efektiivselt toimivates.

Slide126

Üheks kanalesta suhtes toimet omavaks ravimiks on Neostomosan.Aastakümneid kasutati seda ka väikemajapidamistes, nii lindlate inventari, kui ka kanaliste jalalesta tõrjeks, toimis. Käesolevaks ajaks puudub antud tootel Eestis Ravimiameti käitlemisluba. Toode ei ole Euroopa Liidus keelustatud, naaberriigis Lätis on ravim olemas ja kasutusel. Paljud innukamad linnukasvatajad ka naabrite abi kasutavad ja antud toote Lätist hangivad. Mis vahest selle toote eeliseks on, on see, et ruumide töötlemise ajal võivad linnud sees olla.

Slide127

Keeluaeg lihale on 5 päevaPiimale 3 päeva. Foto: http://egerallatorvos.hu/?menu=termek&id=36

Erinevalt kaaliumpermanganaadi lahusest, mis rahvakeeli kannab nime triperililla ja mida paljud vaatamata hoiatusele, et tegu on välispidiseks kasutuseks mõeldud tootega ning limaskestadele sattumist vältida, omale ja oma loomadele liitrite kaupa sisse joodavad ja seda alates hullulehma tõvest kuniks lastehalvatuse ravini välja, ei ole neostomosani

puhul suukaudne manustamine ettenähtud.

Slide128

Mõjuvad ka deltametriini põhised toimeained ruumide töötlemisel, kuid kahjuks puudub Eestis hetkel toode mis oleks konkreetselt lindudele näidustatud, lammastele ja veistele küll, aga mitte lindudele. Tegemist on laiatoimelist mõju omava vahendiga, mis sobib nii täidele, lestadele, kirpudele jne.

Slide129

Pakutakse turul veel ka Mistral Layer nimelist toodetTegu on pulbrilisel kujul tootega mida siis raputatakse pindadele või mis efektiivsem, kasutades spetsiaalseid puhureid puistatakse ruumi pindadele. Linnud võivad töötlemise ajal ruumis olla. Paraku nii siinkirjutaja, kui ka mitmete teiste toodet kasutanud kasvatajate hinnangul puudub tootel piisav efekt.

https://www.olmix.com/animal-care/mistral-layer

Slide130

Arvestades lestade elutsüklit, aga eriti nende elukeskkonda, pesitsemist pragudes, vahedes…….lihtsalt toimeaine ei pruugi piisavalt igale poole ühtlaselt pääseda.On otstarbekas probleemide jätkumisel toimeaineid vahetada.Kuna tegu on ülemaailmse probleemiga ja munatootmisele olulist kahu tekitava probleemiga, siis viimastel aastatel on ka vähemasti Euroopas probleemiga tõsisemalt tegelema hakatud.

Slide131

2017 aastal tuli Euroopas müügile uus ravim nimetusega Exzolt.

Ravimit hinnatakse paljude allikate põhjal väga tõhusaks ja seda ka vanemate toimeainete suhtes resistentsuse omandanud parasiitide puhul. Tegemist on retseptiravimiga ja seda turustatakse joogiveele lisatava lahusena. Exzolti lisatakse joogivette kahel korral seitsmepäevase vahega. Kui vaja on teist ravikuuri, peab kahe ravikuuri vahele jääma vähemalt 3 kuud.

Slide132

Toimib see lestadele läbi linnuvere hävitades linnust toituvad parasiidid. Toimib see parasiidi närvisüsteemile mõjutades närvirakkudevahelist signaalivahetust (neurotransmissiooni) parasiitide närvisüsteemis, põhjustades lestade paralüüsi ja surma.Mis antud ravimi puhul just munatootjaid rõõmustama peaks on see, et

Exzoltiga ravitud kanade munade keeluaeg on 0 päeva, mis tähendab, et keeluaega ei ole.Exzoltiga ravitud kanade liha keeluaeg on 14 päeva. Antud toodet Eestis kohapeal veel pole, kuid on võimalik läbi Zoovetvaru

tellida, orienteeruvaks hinnaks ühe liitri eest küsiti 1500 euri.

Slide133

Teiseks tooteks, mida ka hetkel veel Eestis pole ja mille käitlemisluba Ravimiametist alles taotletakse on Magnum Veterinaaria AS poolt pakutav deltametriinil põhinev FUMICIDE DM.

Reklaaminfo kohaselt toimib see järgnevalt:1000g plekkpurgis olev aine pannakse põlema nagu küünal ja sealt tuleva tossuga saab töödelda 1250m3. Hoone peab olema lindudest ja loomadest tühi ning kõik luugid ja aknad kinni.

Reklaaminfole on lisatud klausel, et tegu pole ravimiga, järelikult veterinaari poolt väljastatud retsept soetamisel vajalik pole.

Slide134

Muud haigusedPugu ja/või lihasmao ummistus

Tegemist on väga laialt levinud probleemiga just vabapidamiskanade puhul, intensiivses kanakasvatuses antud probleemi valdavalt ei esine.Pugu ja/või lihasmao ummistus on soole täitumine materjaliga, mis ei peaks seal olema – vabapidamiskanade puhul on selleks reeglina pikk hein või nöör või mõni muu materjal.

Slide135

Pugu ummistust esineb tihedamini broilerite puhul, kes kugistavad toitu piisavalt joomata. See põhjustab ummistunud ja ripneva pugu, mis võib lõpuks sellisel määral üle paistetada, et päädib linnu lämbumisega.Samas võib see ilmneda ka vabapidamisplatsidel munakanade puhul, kui pole piisaval hulgal söötmis- või jootmis nõusid, mistõttu kanad on väljumisluukide avanemisel näljased.

Slide136

Pugu ja/või lihasmao ummistuse põhjusedPeamiseks pugu või lihasmao ummistuse põhjuseks on pika heina söömine, kuid võimalikeks põhjustajateks on ka võõrkehad nagu heinapallinöör, plastikribad, köiejupid või isegi saepurulaastud ja allapanupõhk.

Kanade pugud ummistuvad pikkadest kuiva heina kõrtest ja söödast, mis moodustab pugus ümmarguse korgi. Kui kanad söövad ise muru, nokivad nad selle väikesteks tükkideks, kuid ette antud niidetud rohuliblesid süüakse tervena ning pikad libled tikuvad pugus oleva teramaterjali vahele takerduma või lihasmao avause ette jääma, põhjustades pugu ummistust.

Slide137

Olulist rolli mängivad ka hooajad, kuna kevadel on rohi pikem ja seetõttu on lihasmao ummistuste esinemissagedus kõrgem just kevaditi. Kõrgeima riskiga gruppi kuuluvad munema hakkavad ja suuremas koguses toitaineid vajavad noored linnud, kellel on vaba ligipääs lopsakale kevadmurule. Ummistust esineb tihti kanakasvatajate puhul, kes peavad kanu seni puutumata

vabapidamisplatsil või platsil, kus leidub ehitusmaterjalide jääke.

Slide138

Kuidas pugu ummistumist diagnoosida?Pugu ummistust on võimalik diagnoosida ebanormaalselt suure või rippuva, puudutamisel kõvana tunduva pugu järgi. Kohati võib see olla tekkinud lihtsalt ülesöömisest, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida, kas probleem jääb kestma. Probleemide varaseks tuvastamiseks peaksid linnupidajad enda linde regulaarsemalt kontrollima.

Muru ja teiste kiuliste materjalidega täidetud pugu. Näha on ka rinnalihase

kärbumist (all paremal).

Slide139

Lihasmao ummistust on aga praktiliselt võimatu enne surmajärgset lahkamist diagnoosida. Lihasmao ummistusega elus lind oleks märgatavalt loium ja õnnetum ning tihtilugu vedelikupeetuses ja kurnatud.Selle põhjuseks on olukord, kus murukork sulgeb vee ja oluliste toitainete läbipääsu soolestikus. Varasemalt normaalkaalus linnud muutuvad letargiliseks ja kaotavad kaalu – seetõttu peaksid linnupidajad enda linde võimalike ebatervete muudatuste varaseks tuvastamiseks regulaarselt kaaluma. Tootlus langeb ja suremus tõuseb – seetõttu võivad osalejad ajada probleemi kergesti segamini teiste haiguste või hoopis ussiprobleemiga.

Slide140

Lahkamisel on ummistunud lihasmagu ja soolestiku ülaosa aga kergelt tuvastatavad ning linnukasvataja peaks rakendama abimeetmeid edasiste juhtumite vältimiseks.

Muru ja muu kiuline materjal on täitnud lihasmao Tugevalt välja veninud lihasmagu.

ja liikunud edasi kaksteistsõrmiksoolde.

Slide141

Ummistuste põhjustajaks võib olla ka lihtsalt halb pugu ja lihasmao vaheline funktsionaalne seos. Samuti võib põhjuseks olla ka tüsistus, mis on tekkinud siseparasiitide, Marek'i haiguse ehk kanade herpesviiruse või vitamiinipuudusest põhjustatud kahjustuste tagajärjel. Seetõttu on oluline, et linnud saaksid regulaarselt ussitõrjet, sööt sisaldaks piisaval määral vitamiine ja linnud oleksid herpesviiruse vastu vaktsineeritud.

Slide142

Ärahoidmine ja ennetamineNagu me teame, siis lindudel hambaid sööda purustamiseks ei ole ja sööt neelatakse alla tervete tükkidena. Söödahoidla funktsiooni täidab lindudel pugu, kust sööt liigub mööda soolestiku edasi näärmemakku, kus lisatakse ensüümid ja sealt edasi lihasmakku, mis linnul täidab sama ülesannet nagu inimestel hambad. Ehk siis lihasmaos toimub sööda purustamine.

Efektiivse sööda purustamise eelduseks lihasmaos on seal paiknevate kivikeste hulk, suurus ja struktuur.

Slide143

Intensiivtootmises kasvavad ja ainult täisjõusöötasid tarbivad linnud ei vaja erinevalt vabapidamislindudest söötade purustamiseks lihasmaos paiknevaid kivikesi. Täisjõusöödad on juba eelnevalt purustatud jahu sarnaseks massiks ja eraldi purustamist ei vaja. 

Lindude lihasmao eesmärgiks on toidu peenestamine jämedateralises segus, kuid tihtilugu pole lindudel ligipääsu piisavas koguses teramaterjalile.

Slide144

Eeldatakse, et vabapidamisel olevad kanad nokivad ise ringi liikudes kive lihasmakku, kuid reaalsuses peab kontrollima, kas kasutatava ala pinnases esineb piisavalt õige struktuuri ja suurusega kivikesi.Samuti ei tohiks vabapidajad kasutada ainult teokarpidest või lubjakivist teramaterjali, kuna selle eesmärgiks on valdavalt munakoore kvaliteedi parandamine – selle asemel peaksid nad kasutama graniidil või ränikivil põhinevat teramaterjali, mida pole nii kerge lagundada.

Slide145

Ehk siis, kui tegu ei ole pinnasega, kus looduslikult leiduks piisavalt kivikesi on mõistlik tekitada söödaalad või etteandmise meetodil tagada lindudele pidev teralise materjali kättesaadavusVältida lindudele heina etteandmist niidetud kujul, kuna lindude seedesüsteem ei sobi pikkade rohuliblede seedimiseks – pikakõrrelise niiske niite puhul tuleks see eemaldada.

Ummistuse ohu vähendamiseks peaksid laskma kanadel ise rohtu nokkida eeldusel, et nokitakse mõõduka pikkusega tükikesi. Veel parem oleks kanu karjatada eelnevalt niidetud pinnasel , kus on noor puitumata rohi.

Slide146

Ravimine?Parim ravi on ennetamine ja lindude pidamisel neile sobiva keskkonna loomine. 

Lihasmao ummistus pole ravitav – leebemaid juhte võib leevendada, andes kanale piisavalt teramaterjali (kivikesi) ja hoides muru lühikesena. Tõsisemalt mõjutatud linnud aga surevad. Reeglina mõjutab probleem ainult väikest osa linnukarjast, kuid isegi see mõjutab kahtlemata tootlust ja kasumlikkust.

Slide147

Pugu ummistus on varajase diagnoosi korral mõningal juhul võimalik ravida. Linnu võib riputada tagurpidi ja püüda pugu sisu õrnalt läbi söögitoru välja masseerida. See võib olla eriti tõhus happelisi pugu korral, kus pugu sisu on suhteliselt vedel, kuid happeline. Samas on selle meetodi puhul risk linnu lämbumiseks või pugu sisu sissehingamisest tekkinud kopsupõletiku kujunemiseks.

Slide148

Teiseks võimaluseks on pugu kirurgiline avamine ja sisu eemaldamine, mis pole aga masstootmises kõige praktilisem, samuti ei pruugi haav paraneda ning võib tekkida vajadus linnu välja praakimiseks.Isegi kui kanasid õnnestub päästa, ei suuda nad tulevikus sööta enam täies mahus rakendada, mis viib kõigest hoolimata tootluse alla. Seetõttu on mõistlikum ja ka rahalises mõttes kokkuhoidlikum kasutada erinevaid meetmeid pugu ja lihasmao ummistuste vältimiseks.

Slide149

Puguummistuse kõrvaldamine loputamise teelValmista 'pugutoru' – põhimõtteliselt on tegu suure süstlaga, mille väljalaske otsa on kinnitatud 15 cm pikkune pehme toru, millega saab vedeliku linnu kurku lasta.

Slide150

Pugutoru kasutamine

Joonisel on näidatud, kuidas linnu pead hoida ja toru linnu kõrri sisestada.

Slide151

Toru sisestamine võib olla probleemne, kui lind on väga närviline. Kasuks tuleb linnu mähkimisest vana rätiku (või sarnase eseme) sisse, jättes välja ainult kana pea ja kaela. Siis pole vaja muretseda tiibade ja jalgade rapsimise pärast!Siis haara vasaku käega linnu peast sedasi, et saad linnu noka kindlalt ja pehmelt avada ning seda avatuna hoida.

Siis vaata linnu suhu, selle kõrist alla. Näed suurt peamist neeluava, mis viib söögitorru (mida mööda toru alla lükatakse). Lisaks on suu tagaosas, kohas kus keel lõpeb, väiksem avaus – tegu on hingetoruga, mida peab vältima – ilmselgelt ei tohiks toru sinna sattuda ... seda silmas pidades sisesta toru õrnalt söögitorru.

Slide152

Lükka toru kolmveerandi sügavusele kõri pikkusest. Kanale see muidugi ei meeldi ja ta hakkab vastu – just siin ongi rätik abiks! Pärast toru sisestamist kasuta süstalt ravimi (või vee või muu vahendi) manustamiseks linnu pugusse. Pugu uhtmisel võib kasutada suuremaid süstlaid, kuid seejuures peab olema ettevaatlik, kuna liiga suure vedelikukoguse korral võib pugu lõhkeda.

Slide153

Kalkunitibude peensoole ummistumineKalkun on hulgulind, kes vabapidamisel kasutab toitumiseks nii loomset (putukad, röövikud) kui ka taimset (seemned, pehmemad taimeosad) sööta. Sama kehtib ka kalkunitibude ja noorkalkunite kohta. Kalkunite intensiivsel pidamisel ja neile peale

segajõusööda rohelise materjali söötmisel peab arvestama asjaoluga, et etteniidetud haljassööta söövad nad aplalt, kalkunitibud ja noorkalkunid kuni kolmanda elukuuni ei ole aga võimelised allaneelatud rohelist materjali (ristiku- ja eriti valge ristiku ning kõrreliste heintaimede ädalad) lihasmaos küllaldaselt peenestama, et see läbiks normaalselt peensoole.

Slide154

Lihasmakku jõudnud pikad (2-10 cm) taimelehed, valge ristiku puhul ka õied ja õievarred, õigemini nende juhtkimbud, ei allu lihasmao ja seedekivikeste purustavale toimele, vaid neist moodustuvad lihasmao ühesuunaliste hõõrdeliigutuste tõttu juhtkimpudest koosnevad kera- või värtnataolised moodustised. Need lükatakse lihasmaost jõuliselt kaksteistsõrmiksoolde. Viimase peristaltika ei jõua tavaliselt enam tekkinud ummistust likvideerida. Ummistuse tagajärjel tekib soolepõletik, mis muutub mädaseks ja lind sureb 3-5 päeva jooksul.

Slide155

Ainult segajõusööta saanud ja siis äkki peenestamata rohelist materjali söönud kalkunitibudest võib sellise (teadmatusest) söötmise tagajärjel hukkuda kuni 75%. Kalkunitibudele tuleb haljassööta hoolikalt peenestada, nii et osakeste suurus ei ületaks 2cm. Vabalt liikudes nokib kalkunitibu kasvavalt taimelt ainult väikesi lehetippe ja -tükikesi, ette niidetud haljasmaterjali puhul ei ole selleks võimeline.

Slide156

Kalkunitibude soolekeskmete rebendKalkunitibude soolekeskmete rebendit loetakse söötmisveaks. Segajõusöödaga söödetud 30-90 päeva vanuseid noorkalkuneid tabandab eelnimetatud haigusnäht siis, kui kevadel (ka sügisel) antakse neile enne

segajõusööda etteandmist esmakordselt värskelt niidetud noort ristiku-, lutserni- või ka kõrreliste heintaimede ädalat. Pärast seda, umbes 1-2 tunni pärast hakkavad linnud hüplema, lendlema ja valjusti häälitsema. Varsti jäävad nad lamama ja surevad.

Slide157

Surm tabab peamiselt suuremaid isaslinde, hukkumine nende hulgas võib olla üle 50%. Emasnoorkalkuneid mõjutab selline järsk söötmise muutus vähem. Lahkamisel leitakse, et kõhuõõs on verd täis. Soolelingud on ülitugeva peristaltika tõttu tunginud läbi soolekeskmete, purustades nende veresoonestiku. Linnud lõpevad suure verekaotuse tõttu.

Slide158

Haiguse põhjuseks peetakse eeskätt liblikõieliste heintaimede suurt fütoöstrogeenide (fütosteroolide) sisaldust nende kasvu alguses. Seega kutsub östrooni, östradiooli ja

fütosteroolidest stigmasterooli ning sitosterooli kõrge kontsentratsioon esile seedetegevuse kiirenemise koos sooleseintes olevate silelihaste ülitugevate kontraktsioonidega. On leitud, et organismi paljud ensüümsüsteemid aktiveeruvad kiiresti östrogeenide toimel (Tohver, 1977).

Sama arvatakse olevat põhjuseks ka isasnoorkalkunite aordikaare ruptuuri puhul. Pärast kinnist pidamist ja ainult segajõusöödaga söötmist esmakordset liblikõielisteerikkale karjamaale lastud 2-5 kuu vanuste noorkalkunite hulgas võib hukkumine aordikaare

ruptuuri tõttu olla 10-15% (H. Tikk, 1983).

Slide159

Haavandiline pododermatiitHaavandilise

pododermatiidi näol on tegu jala bakteriaalse nakkuse või abstsessiga (mädanik, mädakolle). Seda põhjustavad erinevate, tihtilugu ümbritsevale keskkonnale omaste – nagu näiteks Staphylococcus aureus (

S. aureus), E. coli ja pseudomoonas (Pseudomonas) - bakteritega saastunud sisselõiked või kriimustused kana jalal.

Slide160

Pärast bakternakkuse tekkimist on kana jalal tihtilugu nähtav suur ja põletikuliselt punetav ala . Esialgne nakkus pesitseb jalapadjandis, kuid liigub tõsisematel juhtudel sealt edasi jala liigestesse ja kõõlustesse ning ülespoole. Sarnaselt enamikele nakkustele tagavad optimaalse väljundi ennetav tegevus, varajane diagnoos ja kiire ravi.

Slide161

Ravimata jätmisel jätkab nakkus levimist ja päädib tõsisematel juhtudel isegi kana surmaga. Haavandilise pododermatiidi

kahtluse korral (või olukorras, kus mõni kana näeb põhjusest sõltumata haiglane välja) tuleks haige kana nakkuse leviku vältimiseks koheselt teistest eraldada. Järgmisena võta ühendust veterinaariga ja tegutse vastavalt viimase juhistele.

Slide162

Kes nakatuvad haavandilisse pododermatiiti?Haavandilist pododermatiiti pole kunagi täheldatud metsikute lindude puhul, samas kui kodulindude ja vangistuses peetavate lindude puhul on see levinud, mis viitab asjaolule, et haiguse põhjustajaks on puudulik hoolitsus.

Kuigi haavandilist pododermatiiti esineb kõikide kanatõugude puhul, on vastuvõtlikumad just suuremad tõud ja kuked, kelle suurem kaal avaldab jalgadele loogiliselt ka suuremat survet.  Seda arvesse võttes on haavandilise pododermatiidi suhtes vastuvõtlikumad ka ülekaalulised linnud.

Slide163

Lisaks kaalule on seda tüüpi nakkust võimalik seostada ka toitumisalaste puudujääkidega, nagu seda on näiteks liiga valgurikas dieet, või liigne kusihappe hulk lindude kehas. Tervislik tasakaalustatud dieet = terved õnnelikud kanad, keda ohustab väiksem nakkuste risk.

Nakkuste suhtes on vastuvõtlikumad ka kanad, kes ei saa piisavalt A ja B vitamiini või kelle toidus on liialt proteiini.

Slide164

Tavaolukorras väljutatakse liigne kusihape kana kehast, kuid individuaalne geneetika, seedesüsteemi häired, korduvad haigestumised ja nakkused, tasakaalustamata dieet, paikne eluviis või märg ja/või must elukeskkond võivad põhjustada kusihappe peetumist kanade vereringes.Kui avastad haavandilist pododermatiiti põdeva kana, peaksid igaks juhuks kontrollima ka teiste kanade jalgade tervist. Pigem olla ettevaatlik kui hiljem kahetseda.

Slide165

Mis põhjustab haavandilist pododermatiiti?Nagu ülalpool mainitud, on nakatumise eelduseks kriimustus või hõõrdunud koht linnu jalal, mis annab bakterile võimaluse looma organismi pääsemiseks.

Bakterid ise kuuluvad ümbritseva keskkonna normaalse mikroobse floora hulka. Kuna seda tüüpi bakterid pesitsevad pinnases, leidub neid valdavalt kanakuutide ümbruses, tagaaedades ja kanade vabakasvatuseks kasutatavates taluaedades.

Slide166

Kanad korjavad baktereid tahtmatult enda jalgade külge ja levitavad neid õrtele, pesakastidesse ja põhimõtteliselt kõikjale, kuhu nad astuvad. Seega annavad mistahes aktiivse tegevuse tagajärjel kanade jalgadele tekkivad kriimustused bakteritele vaba pääsu lindude organismi! Kriimustused ja sisselõiked võivad tekkida mitmel erineval põhjusel:Liiga kõrgetelt õrtelt alla hüppamine

Kõvale, kivisele või ebaühtlasele pinnasele maandumine Karedatelt õrtelt saadud pinnudKüüniste lõikamisest saadud vigastusedLiigniiske allapanu

Slide167

Seejärel tungib stafülokokk avatud haava ja põhjustab selle nakatumise. Seetõttu tuleks rakendada ennetavaid meetmeid ja hoida soovimatud bakterid kanalast eemal. Ennetav tegevus aitab hoida kanad tervetena!

Slide168

Ennetavad meetmedÕrred peaksid olema korralikult lihvitud, vabad pinde ajavatest karedatest kohtadest ja asuma umbes 40 – 46 cm kõrgusel.optimaalne õrs on nelinurkne, ümaraks lihvitud äärtega ja umbes 50 mm läbimõõduga, mis tagab maksimaalse kontaktpinna ja vähendab jalapadjanditele avalduvat survet

Kanakuudi allapanu peaks olema võimalikult puhas ja kuiv.Kanade dieet peaks vastama nende vanusele ja arenguastmele (väldi ülesöötmist).Kanade vabapidamisala tuleks regulaarselt ja põhjalikult kontrollida teravate esemete ning ebaühtlaste ja kiviste pindade suhtes, mis võiksid aktiivselt ringi askeldavate kanade jalgu vigastada.

Kanade jalgu tuleks regulaarselt kontrollida!

Slide169

Haavandilise pododermatiidi raviParimaks lahenduseks on muidugi ennetamine, kuid õnneks on olemas ka tõhusad ravilahendused. Haavandilise

pododermatiidi puhul on eristatavad kolm arenguastet, millest iga järgnev on eelmisest tõsisem.1. haigusaste:Esimest haavandilise pododermatiidi haigusastet iseloomustavad roosakaspunased karedad alad kana jala

üla- või alaosas või varvaste vahel.

Slide170

2. haigusaste:Teises haigusastmes tekivad punetus, haavandid, põletik ja paistetus. Haige kana hakkab tõenäoliselt kõndimisel ja maandumisel kerget valu tundma.3. haigusaste:

Kolmandas haigusastmes, mille näol on tegu lõpliku ja tõsiseima haavandilise pododermatiidi astmega, muutuvad ravimata haavandid tumepruuniks või isegi mustaks. Kanad kannatavad tõsist valu ja väldivad igasugust liikumist või tegevusi, mis avaldaksid nende haavanditest räsitud jalgadele pinget.

Slide171

Algstaadiumis olevat nakkust on lihtne ravida. Lihtsalt täida kauss sooja veega, lisa vette magneesiumsulfaati ja leota nakatunud jalga lahuses. Kuivata jalg õrnalt ja põhjalikult ning määri sellele antibakteriaalse, seenevastase ja antiseptilise toimega mett, mürgitut Nu-Stock salvi (kättesaadav interneti teel ja ohutu kõikidele loomadele) või pihusta nakatunud kohale kiht Vetericyn haavakaitsevahendit; kata alussidemega ja kinnita loomade sidumiseks mõeldud spetsiaalse sidemega, vältimaks alussideme minema libisemist ja nokkimist.

Slide172

Lõppstaadiumis oleva haavandilise pododermatiidi puhul, kus jalale on juba moodustunud tume koorik, pead otsustama, kas võtad ise ette koduse operatsiooni või palud abi kogenud linnuveterinaarilt. Operatsioon on igal juhul kahe inimese ettevõtmine ja kuigi tegu pole millegi keerulisega, võib malbe vabakanapidaja jaoks olla tegu veidi heidutava ettevõtmisega. Lõikuse käigus eemaldatakse skalpelli või biopsianõela abil koorik ja selle all olev nakatunud, vähemal või suuremal määral kõvastunud kude. Kohati on nakatunud kude kooriku külge kinnitunud, mis muudab selle eemaldamise lihtsamaks. Seejärel lase haavamädal välja voolata ja ravi haava ülalpool kirjeldatud meetodil. Kui otsustad operatsiooni ise läbi viia, võid otsida protseduuri kohta täpsemat infot

google otsingumootori abil ja kasutada viitena leitud üksikasjalikke kirjelduse ning neile lisatud fotosid või videoid.

Slide173

Ravimata jätmisel võib haavandiline pododermatiit levida mööda jalga üles ning teistesse kudedesse ja isegi luudesse. Lõplikuks tagajärjeks on püsiv lonkamine või isegi surm. Kuigi nakkust on lihtne ära tunda ja varasel diagnoosimisel ka kodustes tingimustes ravida, ära karda “kahtlaste ilmingute” märkamisel enda kanade jalatervise juures otsida vajadusel ka professionaalset abi.

Slide174

Kas haavandiline pododermatiit on nakkav? Kuigi inimesed ei saa nakatuda haavandilisse pododermatiiti, võib selle levinuim põhjustaja -

Staphylococcus aureus – sattuda ka inimese organismi, mis on veel üheks täiendavaks põhjuseks, miks nii haigeid kui terveid linde tuleks samasuguse ettevaatusega kohelda. Isegi terved kanad kannavad meid mõjutavaid haigusetekitajaid, mistõttu soovitame alati kanda haavandilise pododermatiidi kahtlusega kanade ülevaatamisel või ravimisel kindaid ning pesta enda käsi protseduurijärgselt seebi ja veega. Kuna inimesed on põhilisteks nakkuste edasikandjateks, on soovitatav kanalas töötades kasutada selleks ettenähtud riideid ja jalanõusid ning need hiljem tavarõivaste vastu vahetada.

Slide175

https://www.youtube.com/watch?v=oP28dWOOhyohttps://www.youtube.com/watch?v=S5XjMQRcxnY&t=9s

https://www.youtube.com/watch?v=b8igQzrDBso

Slide176

Vigastuste vältimiseksKuke kannused ja nende lühendamine või eemaldamise moodused

Slide177

VarbadVarbaid on põllumajanduslindudel tavaliselt neli, neist suunduvad kolm ette ja üks (esimene tahapoole). Kanade hulgas on ka tõuge, kellel leidub 5 varvast. Viievarbalistel kanadel suunduvad esimene ja viies varvas tahapoole. Neil tõugudel tõuseb lisavarvas sisemise varba juure kohalt ja on suunatud ülespoole, puutumata kunagi maad. Siidikanal on viies varvas sageli sisemise varbaga samal tasandil. Varbaid loetakse seest väljapoole.

Slide178

NahasoomusedJalgade sarvkate koosneb soomustest, mis katavad linnu jooksmeid ja varbaid. Soomused on suuremad jooksmete ees- ja varvaste ülemistel külgedel, väiksemad jala tallal ja paindekohtadel. Sulgedega kaetud jooksmetel võivad soomused puududa. Varvaste otsi katavad paksenenud sarvkattest küünised, mis on linnule abiks maapinnal toidu otsimisel ja liikumisel. Tervel, tugeval ja liikuval linnul on need lühemad (rohkem kulunud) kui haiglasel ja väheliikuval linnul.

Slide179

KannusedKukkedel ja isaskalkunitel on jooksmete tagakülgedel teravad sarvestunud moodustised- kannused. Viimaste järgi on võimalik määrata isaslinnu vanust.Nagu nokal ja küünistel, nii on ka kannusel kaks osa: alumine luuline struktuur ja seda kattev tugevalt

keratiniseerunud epidermis. Sõltuvalt tõust, aga keskmiselt kasvavad kannused kukkedel ja kalkunitel umbes 1-2cm aastas.

Slide180

Miks võib osutuda vajalikuks kannuste eemaldamine või lühendamine?Erinevalt suurfarmidest kasutatakse ekstensiivses tõulinnukasvatuses väärtuslikku aretusmaterjali pikemate perioodide jooksul. Kui kukkede keskmiseks elueaks normaalsetes tingimustes võib lugeda 5-7 aastat, siis pole üllatuslik, et 5 aastane kukk on tubli paaritaja ja soo jätkaja. Arvestades asjaolu, et kannused kasvavad kogu linnu eluea, siis võib esineda mitmeid komplikatsioone, mis tingivad vajaduse kannuseid, kas lühendada või üldse eemalda.

Slide181

Põhjused, mis tingivad vajaduse kannuste korrigeerimiseks :Kannuste pikkus takistab linnul normaalset liikumist, kuna kannused jala teatud asendis käivad kokku. Tihti on tagajärjeks ka kannuste kokkukäimisest tingitud sarvkesta murdumised, mille tagajärjel võib tekkida murd valesse kohta. Tagajärjeks verejooks ja bakteriaalse infektsiooni oht.

Ebaloomulikult arenenud kannused. Kannuste asetus ja kasvusuund on vale ja tihti võivad pikad kannused valesti asetsedes kasvada ka linnu sääreluusse.Kasutades aretuses mitut kukke korraga, kasutavad linnud võimuvõitluses ja positsioonide väljaselgitamisel kannuseid. Pikad ja teravad kannused vigastavad liigikaaslasi.

Slide182

Paaritusakti teostamisel vigastavad pikad ja teravad kannused kanu, põhjustades viimastele tihti lahtiseid haavu.Tihti võib ka äärmiselt vajalik aretuskukk osutuda inimese vastu kurjaks. Head aretuskukke ei pane ükski teadlik ja kogenud linnukasvataja potti, seda enam, kui võrdväärset uut kas polegi või on väga ajamahukas ja keerukas hankida. Lühemad kannused vähem vigastusohtu linnukasvatajale endale või tema pereliikmetele.

Slide183

Milliseid mooduseid kasutada kannuste kärpimiseks või eemaldamiseks.Kui kukk on alles tibu, võib kannuse eemaldada. Veterinaar kasutab kannuse rakkude kasvu pidurdamiseks elektrokauteriseerimist. Analoogset eemaldamist saab ka hilisemalt teha, kuid selle teostamise eelduseks on anestesioloogilise vahendi kasutamine ja linnule tundetuse tekitamine, kuna kannuse tuum on sääreluu osa ja selle eemaldamiseks kasutatakse luusaage, siis toiming on linnule valulik. Samuti on ebaõige teostamise korral oht suuremaks verejooksuks ja põletiku tekkeks.

Slide184

Toimingute läbiviimise esmaseks aluseks on linnu korralik fikseerimine, et ei teiks vigastusi linnule endale ega ka toimingu läbiviijale.

Slide185

Kannuste eemaldamise kõige levinumaks mooduseks on sarvkesta lühendamine lõikamise teel. Kasutatakse vastava suurusega lõikureid, küünetange jne. Toiming on linnule täiesti valutu, kuna lõigatakse ainult sarvestunud kesta. Selle meetodiga saab kannust lühendada umbes veerandi võrra, tuleb jälgida, et ei lõikaks kesta sisuks olevasse luust osasse.

Slide186

Teiseks võimaluseks on sarvkesta lühendamine saagimise teel. Nõuded ja efekt toimingust on samad lõikamisele. Oluline on kannus korralikult fikseerida, et sae liikumine seda ümber tuuma keerutama ei hakkaks.

Slide187

Kolmandaks mooduseks on sarvkesta eemaldamine. Selleks tuleb näpitstangidega võtta kannusest umbes 5mm kauguselt sääreluust kinni ja seda kergelt nõkutades hakata edasi tagasi liigutama. Oluline on , et liigutatakse ainult edasi tagasi, ilma kannust ennast murdmata. Kuna kannuse sees on luuline osa, siis tuleb kasutada mõõdukat survet. Mõningase liigutamise järel tuleb sarvkest säärenaha juurest kinnitusest lahti ja kogu sarvestunud osa linnu kannuse küljest ära.

Slide188

Verejooksu esineb minimaalselt ja seda on võimalik joodi või muud vahendit kasutades peatada. Peale verejooksu peatamist on mõistlik kasutada PEDERIPRA SPRAYD (sobib ka kirurgilistele haavadele). Antud toimingu läbiviimise eelduseks on korralik desinfektsioon. Linnu jalad on mõistlik eelnevalt pesta ja kasutades desinfektsiooni vahendeid, puhastada.

Slide189

kk

Slide190

Slide191

Tänan tähelepanu eest!