Mare Hallop KiNG 30102012 Keel ja ühiskond X klassile 1 ptk 2092013 1 KEELE OLEMUS Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend mõtlemisvahend n äitab kõneleja identiteeti v ahendab emotsioone ID: 325895
Download Presentation The PPT/PDF document "I osa. KEEL ja KEELED" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
I osa. KEEL ja KEELED
Mare HallopKiNG30.10.2012
“Keel ja ühiskond” X klassile 1. ptk
2.09.2013
1. KEELE OLEMUSSlide2
Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend
mõtlemisvahend
näitab kõneleja identiteeti
vahendab emotsioone
reguleerib suhteid
v
õimaldab maagilisi rituaale (needmine, loits)
„Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega.“
(
Hint
1995:3)Slide3
Keel ja kommunikatsioon
Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal – „oht elule“Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest.
Hoiatus valu tekitada – üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks: miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus)Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded)
Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse)
Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted)Tehiskeel – infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. „Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/“ (Georg
Orwell
)Slide4
Keel kui suhete hoidja
ERINEVUS TEHISKEELTEST: keelel 2 tasandit: vahendab infot, samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad)
Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng: meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida. Oluline on: KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda + mitteverbaalne (hääletoon, žestid, miimika, kehakeel)Kehakeel võib sõnad nullida.
„Oled Sa minuga õnnelik?“„Nojah, oi-jaah“Slide5
Keel kui mõtlemisvahend
Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog)
aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi(mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel)Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahendKa kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid)„Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu.“
(Ferdinand de Saussure)Slide6
Keel kui identiteedi kandja
Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavadMiks mitte üks keel kogu maailmas?! – lihtne suheldaPARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid)
Identiteedi tuum – rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit…)keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets)Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka rahvuslik)„Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant.“
(Nelson Mandela)Slide7
Keel kui emotsioonide väljendaja
KEEL – mõttetegevuse peamine instrument
Emotsioonide väljendamiseks:naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemadSÕNA – emotsionaalse laengugaSÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivneTähenduselt: kehaosad, seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited, kehavedelikud (temaatiliselt – räpaseks peetavad)
Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudubSEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjastIga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioonSlide8
Keele maagiline funktsioon
Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga:nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemineInimesel on väga tugev enesesisendusvõimeKujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda * paine või häda võib sõltuda mõtlemisest – saan hakkama, ei
oska… - šamaani lausutud loits aitab vabaneda * sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minnaKeele maagilise funktsiooni alus – tugev usk nõia võimetesse sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust siit: * tabud eri keeltes – ära kutsu kurja karja: ümberütlemine e eufemismi kasutamine, n hunt (e.k) * tabusõna kujunemine sõltub kultuurist ja religioonist
„Keel pole vaksast pikem, aga võib tappa süllapikkuse mehemüraka.“ (Jaapani vanasõna)
vihmaloitsSlide9
Keel ja kultuur
Võimaldab rääkida asjadest, mis on ühiskonnas ja kultuuris olulisedSõnavara peegeldab kultuuri, mille eesmärke teenib (igapäevaelu vajadused) * eskimotel lumi (mitte troopikast) * arenenud tehnoloogiaga riikides – teadusterminoloogia (sugulusest vähem)
* traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline)SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus)Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse(P-Eur inimesed žestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuuristeestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises.
Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma.Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How
are you? – viisakus (vastus sama) Slide10
Ülesanded
1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks keele vormidest?2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb?3. Seleta: „Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust.“ (Sokrates)4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline?
(Ehala 2012: 15)telereklaamSlide11
Kasutatud materjalid
M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri
M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimeeshttp://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fkhttp://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010