3 EAP Tehingud ja lepinguõigus 17102018 Tsiviilseadustik 1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus TsÜS 2002 2 Asjaõigusseadus AÕS 1993 3 Võlaõigusseadus VÕS 2002 ID: 812555
Download The PPT/PDF document "ÕIGUSE ALUSED FLGR.04.450" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
ÕIGUSE ALUSED
FLGR.04.450
3 EAP
Tehingud ja lepinguõigus, 17.10.2018
Slide2Slide3Tsiviilseadustik
1.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS
, 2002)2. Asjaõigusseadus (AÕS, 1993) 3. Võlaõigusseadus (VÕS, 2002)4. Perekonnaseadus (PKS, 2010)
5. Pärimisseadus (PärS, 2009)
Slide4Tehing
Tehing
on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
.Kohustustehing vs käsutustehingÜhepoolne (nt testament) vs mitmepoolne tehing (leping)Ps! Ühepoolne vs ühekülgne tehing (kinkeleping kohustab ühekülgselt)Varaline (nt müük, laen) vs mittevaraline (abielu sõlmimine)Praktikas olulisim tehingute liik: leping
(pärimisleping, abieluvaraleping, võlaõiguslikud lepingud)
Slide5Kohustustehing ja käsutustehing
Omandi üleminek=>
Müügileping VÕS § 208 lg 1 (kohustustehing) +
Asjaõigusleping (käsutustehing): sageli vormivaba ja kaudse tahteavalduse teel TsÜS § 6 lg 4: Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (abstraktsioonipõhimõte)(Eseme käsutamine = selle juriidilise saatuse määramine)
VÕS § 1028 lg 1: Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Slide6Tahteavaldus
Tahteavalduses väljendub tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele
Tahe= soov esile kutsuda õiguslikke tagajärgi
TsÜS § 68. Tahteavalduse liigid (1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
(4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.
Slide7Tehingu kehtetus
Tühine tehing (
TsÜS § 84-89) vs tühistatav tehing (§ 90-101)
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.Tühine on: Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
Seadusega vastuolus olev tehingKäsutuskeeldu rikkuv tehingNäilik tehingTehing on tühistatav, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul
Slide8Tehingu kehtetus
Tehing on tühistatav
, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.
Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (TsÜS § 92)
Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (TsÜS § 94).
Slide9Võlasuhe
VÕS § 2. Võlasuhte mõiste
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Lepinguline võlasuhe vs lepinguväline võlasuhe (vt VÕS alates 10.osa)Tasu avalik lubamineKäsundita asjaajamineAlusetu rikastumine
Kahju õigusvastane tekitamine Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest (ehitis, loom, mootorsõiduk)Tootja vastutus
Slide10Lepingu mõiste
VÕS § 8. Lepingu mõiste
(1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
(2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Slide11Lepingu sõlmimine
VÕS § 9. Lepingu sõlmimine
Leping sõlmitakse
pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi
) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16)Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20)
Slide12Kohustuse täitmine
VÕS § 76. Kohustuse täitmine
Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
(2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.(4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
Slide13Kohustuse rikkumine
VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Slide14Kõrvalkohustused
§ 158. Leppetrahvi mõiste
(1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
(2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.