Avaldised Avaldiste struktuur ja põhielemendid - PowerPoint Presentation

Slide1

Avaldised

Avaldiste struktuur ja põhielemendid

Avaldis

määrab

tehted (operatsioonid) andmetega ja nende sooritamise järjekorra.

Üldjuhul koosneb avaldis:

operandidest

operaatoritest

ehk

tehtesümbolitest

ümarsulgudest

Operandideks

võivad olla:

konstandid

lihtmuutujad

struktuurmuutujate (loendid,

sõnastikud

jm) elemendid

funktsiooniviidad ja

meetodid

Arvavaldised

Arvavaldiste operandide väärtusteks on arvud ning neis kasutatakse

aritmeetikatehteid

ning funktsioone, mis tagastavad arvväärtusi.

Prioriteet

Tehte sümbolid

Selgitus

1**astendamine a**n 2-unaarne miinus -a * -b + c3* ja /korrutamine ja jagamine a * b, a / b3//täisarvuline jagamine a // b, 13 // 5 = 23%jagatise jääk a % b, 13 % 5 = 34+ ja -liitmine ja lahutamine a + b, a - b

Võrdse prioriteediga tehteid täidetakse järjest vasakult paremale. Erandiks on astendamine, kus tehteid täidetakse paremalt vasakule

-3**2 * 5 + 18 / 2 * 3 = -9 * 5 + 9 * 3 = -45 + 27 = -18,

(-3)**2 * 5 + 18 / (2 * 3) = 9 * 5 + 18 / 6= 48

4**2**3 = 48 = 65 536 64**1/3 = 64

1

/3 = 64/3 64**(1/3) = 4

Matemaatikafunktsioonid

sqrt(a

)

ruutjuur sqrt(b**2 - 4*a*c) = (b**2 - 4*a*c)**(1/2)

log(a)

naturaallogaritm (

ln

a) log(a) / log(10) = log10a.log10(a)kümnendlogaritmexp(a)ea (e = 2,71828…) (exp(-x) + exp(2 * x)) / 2 = (e-x + e2x) / 2abs(a)absoluutväärtus abs ((a - x) / (a + x))sin(a), cos(a), tan(a)sin(x)+cos(2*x)+tan(x**2)-cos(2*x)**2 asin(a), acos(a), atan(a)arkusfunktsioonid. Radiaanides (-/2<x</2).atan(a/sqrt(1-a**2))=asin a , 4*atan(1) = pi, epi = , e – naturaallogaritmi alus: 2.718281828459045Matemaatikafunktsioonid kuuluvad moodulisse math ja esitatakse programmis kujul math.nimi(a) või nimi(a), olenevalt mooduli importimise viisist.

Teisendusfunktsioonid

str(a

)

teisendus stringvormingusse

int(a

)

teisendus täisarvuks

float(a)teisendus reaalarvuksround(a, n)ümardamine: round (13.74615, 2) = 13.75 trunc(x)täisosaceil(x)vähim

Stringid

(

sõned

) ja stringavaldised

String on

järjestatud

märkide jada.

s = 'See on string' ; isik = "Juku Naaskel”sSee on string01234

56

7

8

9

10

11

12

isik

J

uku Naaskel01234567891011

Numeratsioon algab alati nullist (0). Funktsioon len(string) annab märkide arvu stringis. len('Juku") = > 3; len(s) => 13; len(isik) => 12Viitamine märkidele: nimi [indeks] s[0] => S, s[2] => e, s[5] => n, isik[0] => J, isik[5] => N, isik[11] => l

Stringi lõige nimi [m : n]. m - algus - kaasarvatud, n - lõpp - väljaarvatud s[0 : 3] => 'See', s[4 : 6] => 'on', s[ 7 : ] =>'' 'string', s[ : 7] = > 'See on ‘

Stringe saab

liita

(ühendada) ja

korrutada

(paljundada)

'Tere, '

+

isik[

: 4]

+

'!' => 'Tere Juku!'

isik[

: 4]

+

' on '

+

3

*

'väga '

+

'tubli!' =>

'Juku on väga

väga

väga

tubli!'

Stringid

ja stringavaldised (järg)

NB!

Stringi väärtust saab muuta ainult tervikuna!

isik = 'Kalle´; isik = s - on võimalikud

isik[0] = 'k' ,

isik[

5 : ] = 'Kärmas' - annavad vea! Meetod Selgitus count (a_str) Loendab alamstringi esinemise arvu stringis find (a_str) Leiab alamstringi (indeksi) alguse stringis lower (), upper () Teisendab teksti koopia väike- või suurtähtedeks lstrip(), rstrip(), strip() Eemaldab juhtsümbolid vasakult, paremalt või kõik split() Jagab lause sõnadeks, moodustades loendi

Escape-

sümbolid

Mittekuvatavad

juhtsümbolid

. Esitatakse

teksti sees

sümboli

\

järel. Taolisi sümboleid on mitmeid, siin nimetame ainult paari:\n - uus rida; \t - tabuleerimine print ("Igaüks\nuuele\nreale"): iga sõna prinditakse eraldi reale print (x, "\t", y, "\t", z): jäävad suuremad vahed

Näited

def

kuva

(tekst

):

n =

len(tekst) for i in range(n): print (i, tekst[i])def tagurpidi(tekst): n = len(tekst) t_tekst = "“; nr = n - 1 for i in range(n): t_tekst = t_tekst + tekst[nr] nr = nr - 1 return t_tekstx = input("anna tekst => ")kuva (x)print()kuva (tagurpidi(x))def on_palindrom(tekst): i = 0; j = len(tekst)- 1 while i < j: if tekst[i] != tekst[j]: return False i = i + 1; j = j - 1 return Trueprint (on_palindrom('kirik'))

Võrdlused ja loogikaavaldised

Võrdlus

on

loogikaavaldise erijuht, esitakse kujul

avaldis1

tehtesümbol avaldis2tehtesümbolid (operaatorid): == , != , < , <= , > , >=avaldis1 ja avaldis2 on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluse tulemiks on alati tõeväärtus True või False. NB! Stringide võrdlemisel eristatakse suur- ja väiketähti!Loogikaavaldise üldkuju on järgmine:avaldis LTS avaldis [LTS avaldis] …avaldis võrdlus või loogikaavaldis ja LTS loogikatehte operaator. Peamised loogikaoperaatorid on or, and ja not. Nende tähendused on:or – või: a or b on tõene (True), kui vähemalt üks väärtus on tõeneand – jaa and b on tõene (True) siis, kui mõlemad väärtused on tõesednot – mitte: not a tulem on tõene (True) siis, kui a väärtus on väär (False)