Avaldis määrab tehted operatsioonid andmetega ja nende sooritamise järjekorra Üldjuhul koosneb avaldis operandidest operaatoritest ehk tehtesümbolitest ümarsulgudest ID: 808782
Download The PPT/PDF document "Avaldised Avaldiste struktuur ja põhiel..." is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
Avaldised
Slide2Avaldiste struktuur ja põhielemendid
Avaldis
määrab
tehted (operatsioonid) andmetega ja nende sooritamise järjekorra.
Üldjuhul koosneb avaldis:
operandidest
operaatoritest
ehk
tehtesümbolitest
ümarsulgudest
Operandideks
võivad olla:
konstandid
lihtmuutujad
struktuurmuutujate (loendid,
sõnastikud
jm) elemendid
funktsiooniviidad ja
meetodid
Slide3Arvavaldised
Arvavaldiste operandide väärtusteks on arvud ning neis kasutatakse
aritmeetikatehteid
ning funktsioone, mis tagastavad arvväärtusi.
Prioriteet
Tehte sümbolid
Selgitus
1**astendamine a**n 2-unaarne miinus -a * -b + c3* ja /korrutamine ja jagamine a * b, a / b3//täisarvuline jagamine a // b, 13 // 5 = 23%jagatise jääk a % b, 13 % 5 = 34+ ja -liitmine ja lahutamine a + b, a - b
Võrdse prioriteediga tehteid täidetakse järjest vasakult paremale. Erandiks on astendamine, kus tehteid täidetakse paremalt vasakule
-3**2 * 5 + 18 / 2 * 3 = -9 * 5 + 9 * 3 = -45 + 27 = -18,
(-3)**2 * 5 + 18 / (2 * 3) = 9 * 5 + 18 / 6= 48
4**2**3 = 48 = 65 536 64**1/3 = 64
1
/3 = 64/3 64**(1/3) = 4
Slide4Matemaatikafunktsioonid
sqrt(a
)
ruutjuur sqrt(b**2 - 4*a*c) = (b**2 - 4*a*c)**(1/2)
log(a)
naturaallogaritm (
ln
a) log(a) / log(10) = log10a.log10(a)kümnendlogaritmexp(a)ea (e = 2,71828…) (exp(-x) + exp(2 * x)) / 2 = (e-x + e2x) / 2abs(a)absoluutväärtus abs ((a - x) / (a + x))sin(a), cos(a), tan(a)sin(x)+cos(2*x)+tan(x**2)-cos(2*x)**2 asin(a), acos(a), atan(a)arkusfunktsioonid. Radiaanides (-/2<x</2).atan(a/sqrt(1-a**2))=asin a , 4*atan(1) = pi, epi = , e – naturaallogaritmi alus: 2.718281828459045Matemaatikafunktsioonid kuuluvad moodulisse math ja esitatakse programmis kujul math.nimi(a) või nimi(a), olenevalt mooduli importimise viisist.
Slide5Teisendusfunktsioonid
str(a
)
teisendus stringvormingusse
int(a
)
teisendus täisarvuks
float(a)teisendus reaalarvuksround(a, n)ümardamine: round (13.74615, 2) = 13.75 trunc(x)täisosaceil(x)vähim
Slide6Stringid
(
sõned
) ja stringavaldised
String on
järjestatud
märkide jada.
s = 'See on string' ; isik = "Juku Naaskel”sSee on string01234
56
7
8
9
10
11
12
isik
J
uku Naaskel01234567891011
Numeratsioon algab alati nullist (0). Funktsioon len(string) annab märkide arvu stringis. len('Juku") = > 3; len(s) => 13; len(isik) => 12Viitamine märkidele: nimi [indeks] s[0] => S, s[2] => e, s[5] => n, isik[0] => J, isik[5] => N, isik[11] => l
Stringi lõige nimi [m : n]. m - algus - kaasarvatud, n - lõpp - väljaarvatud s[0 : 3] => 'See', s[4 : 6] => 'on', s[ 7 : ] =>'' 'string', s[ : 7] = > 'See on ‘
Stringe saab
liita
(ühendada) ja
korrutada
(paljundada)
'Tere, '
+
isik[
: 4]
+
'!' => 'Tere Juku!'
isik[
: 4]
+
' on '
+
3
*
'väga '
+
'tubli!' =>
'Juku on väga
väga
väga
tubli!'
Slide7Stringid
ja stringavaldised (järg)
NB!
Stringi väärtust saab muuta ainult tervikuna!
isik = 'Kalle´; isik = s - on võimalikud
isik[0] = 'k' ,
isik[
5 : ] = 'Kärmas' - annavad vea! Meetod Selgitus count (a_str) Loendab alamstringi esinemise arvu stringis find (a_str) Leiab alamstringi (indeksi) alguse stringis lower (), upper () Teisendab teksti koopia väike- või suurtähtedeks lstrip(), rstrip(), strip() Eemaldab juhtsümbolid vasakult, paremalt või kõik split() Jagab lause sõnadeks, moodustades loendi
Escape-
sümbolid
Mittekuvatavad
juhtsümbolid
. Esitatakse
teksti sees
sümboli
\
järel. Taolisi sümboleid on mitmeid, siin nimetame ainult paari:\n - uus rida; \t - tabuleerimine print ("Igaüks\nuuele\nreale"): iga sõna prinditakse eraldi reale print (x, "\t", y, "\t", z): jäävad suuremad vahed
Slide8Näited
def
kuva
(tekst
):
n =
len(tekst) for i in range(n): print (i, tekst[i])def tagurpidi(tekst): n = len(tekst) t_tekst = "“; nr = n - 1 for i in range(n): t_tekst = t_tekst + tekst[nr] nr = nr - 1 return t_tekstx = input("anna tekst => ")kuva (x)print()kuva (tagurpidi(x))def on_palindrom(tekst): i = 0; j = len(tekst)- 1 while i < j: if tekst[i] != tekst[j]: return False i = i + 1; j = j - 1 return Trueprint (on_palindrom('kirik'))
Slide9Võrdlused ja loogikaavaldised
Võrdlus
on
loogikaavaldise erijuht, esitakse kujul
avaldis1
tehtesümbol avaldis2tehtesümbolid (operaatorid): == , != , < , <= , > , >=avaldis1 ja avaldis2 on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluse tulemiks on alati tõeväärtus True või False. NB! Stringide võrdlemisel eristatakse suur- ja väiketähti!Loogikaavaldise üldkuju on järgmine:avaldis LTS avaldis [LTS avaldis] …avaldis võrdlus või loogikaavaldis ja LTS loogikatehte operaator. Peamised loogikaoperaatorid on or, and ja not. Nende tähendused on:or – või: a or b on tõene (True), kui vähemalt üks väärtus on tõeneand – jaa and b on tõene (True) siis, kui mõlemad väärtused on tõesednot – mitte: not a tulem on tõene (True) siis, kui a väärtus on väär (False)