ebasobiva käitumisega laps Kärt Käesel wwwpsyhholoogweeblycom Kärt Käesel kartkaeselgmailcom Laps on inimene wwwpsyhholoogweeblycom Kärt Käesel kartkaeselgmailcom ID: 787793
Download The PPT/PDF document "Erivajadusega laps lasteaias -" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
Erivajadusega laps lasteaias - ebasobiva käitumisega laps
Kärt Käesel
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide2Laps on inimene
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide3Bioloogilised tegurid
Kõik, millel on geneetiline taust
Välimus, füüsilised eeldusedVaimsete võimete baastase
Erianded ja võimekused
Temperament, isikukse baasomadused
Erutus- ja pidurdusprotsessi kiirus
Tervislik seisund (pärilikud haigused)
Lapse arengu eripärad , tihti diagnoosimata
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide4Keskkonnategurid
Perekond – kasvukeskkond ja kasvatusvõtted
Ühiskond - riigi perepoliitikia, pere toimetulekKool ja lasteaed, haridusasutused
Eakaaslased ja sõbrad
Internet ja meedia - virtuaalmaailm
Elukeskkond, linnaosa, elutingimused
Ökoloogiline keskkond
…
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide5Unikaalne isik
Perekonna kasvatusvõtted ja mõjud
Põetud haigused Üleelatud traumad
Kogemused teiste inimestega
Elus toimunud muutused – kolimised, lahutus
Enesehinnag ja usk iseendasse
Harjumused ja motivatsioon
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide6KAETUD VAJADUSTEGA LAPS
eneseteostus
tunnustus
kuuluvus
turvalisus
bioloogilised vajadused
HEA FÜÜSILISE TERVISEGA, MAKSIMAALSELT TERVE LAPS
AVATUD, USALDAV, KOOSTÖÖMEELNE
TÄHTIS, KOMPETENTNE, HEA VAIMSE TERVISEGA, TOIMETULEV
MOTIVEERITUD, POSITIIVNE, OPTIMISTLIK, JULGE, TEOTAHTELINE, USUB ENDASSE
STABIILNE, RAHULIK JA RÕÕMUS, ÕNNELIK, EFEKTIIVNE, HÄSTI ÕPETATAV
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide7KATMATA VAJADUSTEGA LAPS
eneseteostus
tunnustus
kuuluvus
turvalisus
bioloogilised vajadused
NÄLJANE, KÜLMETAV, VÄSINUD, NÕRK, HALVA TERVIDEGA
AGRESSIIVNE, REAKTIIVNE, VÄGIVALDNE, HIRMUNUD, EBASTABIILNE
ÜKSILDANE, KURB, HÄBI JA SÜÜD TUNDEV, EEMALE TÕMBUNUD, ALAVÄÄRNE, KIUSLIK
PASSIIVNE, MOTIVEERIMATA, EI TAHA MIDAGI, ALLAANDEV, IGAVLEV, ARG
EBASTABIILNE, HALVASTI ÕPETATAV, KÕRGE ÄREVUSEGA HEITLIK ÕPILANE
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide8Halba käitumist ei ole
Käitumine täidab alati mingit eesmärki
Inimene katab sellega oma vajadusiTal on käsk ellu jääda, välja areneda
See tekitab probleeme teistele
Teised nimetavad seda probleemseks käitumiseks
JONN? KIUSAMINE? HAMMUSTAMINE? SÜLITAMINE? LÖÖMINE? SÕIMAMINE?
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide9Rahunemine
Kasuks tuleks, kui …
anda lapsele ja endale aega kohanemiseksvaadelda olukorda natuke temast eemal – kui lähedale minna ja kui palju talle tähelepanu pöörata? Mõtelda – mida ta vajab, tahab?
mitte sundida last rääkima vaid kasutada mitteverbaalset kommunikatsiooni
hingata ja lõug vabaks, õlad vabaks
Vaatame paljundusmaterjali
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide10Kuidas saab käitumist muuta?
1. MUUTA INIMESE USKUMUSI JA HOIAKUID
Enesehinnangu tõstmise 6 sammu„Ma ei suuda seda „ „Ma suudan seda“
2. MUUTA SAAB KESKKONDA - turvalisemaks
Töötada
perekonnaga
, et lapse vajadused oleks kaetud – laps saaks seda, mida ta arenguks vajab
Muuta
koolis õppekeskkonda ja õppimistingimusi
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide11Enesehinnang
Self-esteem
Enesekindlus ja julgus, hea enseregulatsioonOma mina-pildi hinnanguline osa
Sisemine uskumuste jada, lapse sisemised lood iseendast, teiste arvamused ja hoiakud
Normaalse enesehinnangu aluseks on vanemlik soojus, lapse aktsepteerimine ja ühemõtteline selge sõnaline kommunikatsioon
Madal enesehinnang on seotud väga paljude asjaoludega / sisemised ja välised
Slide121. Vaatlus ja info kogumine
Arenguvestlus perega, pere peab olema informeeritud ja pere peaks saama teatada, kui neil on midagi, millest nad kohe ei ole tahtnud rääkida
Vaatluskaardi täitmine paari nädala jooksul / õpetajad, asendusõpetajad, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja jneEesmärk on teada saada millal, millises olukorras, kus ja kelle juuresolekul käitub laps halvasti ja millal hästi? Mis teda käivitab?
Emotsioonid jäägu tahaplaanile, sest need tekitavad infomüra
Slide132. Probleemi sõnastamine
Ümarlaud lapse vanemate ja rühma õpetajatega
Lapse individuaalse arengukaardi täitmineKogutud informatsiooni analüüsimine
Sõnastatakse probleem, näiteks: K oli varem tore ja sõbralik poiss aga alates oktoobrist on turtsakas, solvunud, teeb teistele haiget ja nutab ise rohkem kui varem. Arengus on tagasilangust.
Taustaks teame, et perre sündis noorem laps, K ei saa nii palju tähelepanu kui varem ja ei ole sellega leppinud. Pere püüab anda rohkem tähelepanu.
Slide143. Tegevusplaan
Millist kogemust laps vajab, mis teda aitaks, mida talle saab pakkuda? Mida peaks arvestama?
Koostöö suurendamiseks – õpetaja leiab iga päev enne ja pärast lõunat 10-15 minuti, mille ta pühendab ainult sellele lapsele. Siis vesteldakse ja last koheldakse respekti ja huviga.
Lapsele antakse iga päev 2-3 lisaülesannet nii, et see teisi ei häiriks. Näiteks saab ta mingil moel olla abiks millegi tegemisel.
Pidevalt tunnustada last ja juhtida tähelepanu sellele, mis hästi õnnestus, mis tegi õpetaja rõõmsaks jne
Kui on näha ärritumise märke, siis õpetaja reageerib kohe , võtab rühmas aja maha ja pakub rühmale Lõvi lõdvestuse mängu
Nädalas kahel päeval käib kohal hommikupoolikuti ja vajadusel võtab ühe stressipäeva (vaba päeva)
Jne – kõik aspektid kirja
Slide154. Plaani järgi tegutsemine - bumerang
Tee päeva kordaminekute tabel, kus on viis lahtrit: saabumine ja hommikusöök ennelõunased tegevused, lõuna, pealelõuna, kojuminek . Täitke seda koos kolleegidega – iga päeva kohta üks leht või nädalalehena 5 päeva koos. Rõhk positiivsetel arengutel. Nädala lõpuks anda koopiad perele. Iga päev lapsega seda lehte analüüsida, kiita.
Pidevalt tuleb vaadata oma tegevuskava ja antud lubadusi täita, pidevalt nende juurde tagasi pöörduda
Eesmärk on pere ja laps maha rahustada ja mitte lisastressi tekitada, sest see kõik tuleb rühma tagasi
Vastu pidada 2-6 nädalat, olenevalt probleemi tõsidusest
Slide165. Tulemuste hindamine
Vaadata koos kolleegidega üle nädalalehed
Kas muutused on toimunud?Kas muutused on olnud püsivad?
Kui pole muutusi või on need olnud pigem negatiivsed, tuleb esitada tõsiseid küsimusi:
Kas tegu on lapse väärkohtelmisega peres?
Kas tegu on mingi funktsiooni häirega? Meditsiinilise probleemiga? Arenguhäirega üldisemal moel?
- Keda ma saan kaasata ?
Slide176. Uue strateegia planeerimine
Me peame leidma uusi võimalusi selle probleemiga tegelemiseks
II tasand- viime loo rühmast väljaVõi oleks pidanud seda juba ammu tegema?
Slide18MÄNG KUI INTERAKTSIOON
Õpetame lapsed ennast (oma vajadusi) väljendama – rääkima
, viiplema, joonistama jneÕpetame pingetest vabastama, rahunema, lustima
Mida laps vajab? Maslow vajaduste püramiid
Julgustame lapsi ennast sobivasti väljendama
Mängud sobivad selleks suurepäraselt. Iga mäng võib alata sõnadega ISTUME RINGI
Istuma hakkamine kestab minuteid, samal ajal jõuad mängu välja mõelda või meelde tuletada
Võistluslik moment tasub välja jätta
Aeglasemaid lapsi tasub julgustada või vaikselt aidata, ASH lastele mängu nn tõlkida jne
Võiks püüda selle poole, et mängivad kõik
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›
Slide19Äreva lapse arendamine
:Ta peab tundma ennast teiega turvaliselt
Kindel rutiin ja graafiline päevaplaan
Struktuur, kord, rahu, etteaimatavus
Ülesanded peaks olema lühikesed ja kindlaksmääratud lõpptulemusega, selge ülesehitusega, struktureeritud
Vaja on piisavalt puhkepause
Kasuta visuaalseid abivahendeid ja vähenda ärritajaid
Alati peaks olema võimalus pakkuda tunnustust, kiita, anda positiivset tagasisidet – enesehinnang!
Slide20MIDA TEHA?
ennetamine (igapäevatöö rühmas + reeglid, turvalisus, rutiinid, sõltub õpetaja kogemustest ja toe olemasolust jne)kriisi ohjeldamine (laste lahutamine, rahunemine, hüvedest ilmajätmine, aja mahavõtmine, vestlus lapsevanematega)tagajärgedega tegelemine (täiskasvanute kirjavahetus, kokkusaamised, suunamised lasteaiast välja jne)
www.psyhholoog.weebly.com Kärt Käesel kart.kaesel@gmail.com
‹#›