Sanuali 26 2019 Oku konga e faa hokohoko ae talanoa a Fakaha kihe mea lalahi e fitu siasi e 7 mea fakamau e 7 mea ID: 814737
Download The PPT/PDF document "LAMI ‘OKU TAAU Lesoni 4 ‘o" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
LAMI ‘OKU TAAU
Lesoni
4 ‘o
Sanuali
26, 2019
Slide2‘Oku
konga
‘e
faa hokohoko ‘ae talanoa ‘a Fakaha kihe me’a lalahi ‘e fitu: siasi ‘e 7, me’a fakama’u ‘e 7, me’a ifi ‘e 7 moe mala’ia ‘e 7.Koe vahe 4 moe 5 koe talateu ia kihe konga ‘uluaki ‘oe ngaahi, me’a fakama’u ‘e fitu.Koe ngaahi fehu’i ‘oku mahu’inga ke ‘eke koe: Koe ha ‘ae tala ‘ae tohi na’e sila’i? Koeha e ‘uhinga ‘oku fu’u mahu’inga ai ke fakaava ai? Koe ha nai ‘uhinga koe Lami pe taha ‘oku taau kene fakaava ‘ae tohi ni?
Slide3KOE ‘ATA ‘OE NOFO’ANGA ‘OE TALONI FAKALANGI
“Pea
na’e
ha mai mei he nofo’a faka’ei’eiki ‘ae ‘uhila moe mana moe ngaahi le’o: pea na’e ulo
‘ae
maama
afi ‘e fitu ‘ihe mu’a nofo’a faka’ei’eiki, ‘aia koe laumalie ‘e fitu ‘oe ‘Otua.” (Fakaha 4:5)
Koe visone ‘a Sione fekau’aki moe taloni ‘ae ‘Otua ‘oku faitatau moia na’e sio kiai ‘a Mosese (‘Ekisotosi 24:9-10), ‘Isaia (‘Isaia 6:1-4) mo ‘Isikeli (‘Isikeli 1:22, 26-28).Koe ‘umata ‘oku ‘ihe taloni koe fakamanatu ia ‘ae malu mo’ui moe ngaahi palomesi ‘ae ‘Otua (Senesi 9:9-17). ‘Oku malava ketau ha’u kihe taloni ‘oe kelesi ‘ihe ‘ilo’ilo pau (Hepelu 4:16).
‘Oku
a’u
atu kihe ‘Otua koe Tamai ‘ae ngaahi fakafeta’i pea ‘oku fakamalo’ia ‘Ene ivi fai fakatupu mo tu’uloa ‘o ta’engata (v. 11).
‘Ihe visone ni, ‘oku fakafeta’ia ‘ae Tamai koe’uhi ko hono mafi ke pule’i ‘ae ‘univeesi kuone fakatupu.
Slide4MATU’A ‘E TOKO 24
“Pea
na’e
tu’u takatakai ‘ihe nofo’a faka’ei’eiki ‘oe nofo’a ‘e uofulu ma faa: pea neu mamata ‘
oku
nofo ‘ihe ngaahi nofo’a ‘ae matu’a ‘e toko uofulu ma toko faa, kuo kofu ‘aki ‘ae kofu hinehina
, pea na’e ‘ai ‘i honau ngaahi ‘ulu ‘ae pale koula. .” (Fakaha 4:4)
‘Oku ‘ikai ‘uhinga ‘enau matu’a ko honau ta’u
motu’a, ka ko honau tu’unga. ‘Oku nau fakafofonga’i
ha falukunga kakai. Kofu hinehina: Ma’oni’oni. Kalauni
Koula: Ikuna pe ‘Eikisia
Slide5‘Ihe fakamatala na’e fai ‘e Maveni. C. Maxwel ‘ihe ‘
ene
koe “ ‘Oku Tokanga mai ‘ae ‘Otua. Koe poopooaki ‘a Fakaha”, Na’e mamata ‘a Sione kihe matu’a ko’eni ‘ihe langi koe kau taula’eiki moe tohi kakai mo ‘atu ‘ae me’a namu kakala lolotonga ‘ae lotu ‘ae fa’ahinga ‘ae tangata (Fak. 5:8). ‘Ihe Tohi Tapu ‘a Tu’i Semisi ‘oku tala kia tekitautolu koe matu’a ‘e 24 kuo The King James version tells that the 24 elders were saying: “Kuo ke … fakamo’ui kimautolu ki he ‘Otua ‘aki ho’o ta’ata’a mei he fa’ahinga kotoa pe … moe pule’anga; … pea kuo ke ngaohi kimautolu… koe kau taula’eiki." (Fak. 5:9, 10)… Koe kau mataotao ‘ihe Folofola ‘oku nau tali ‘ae fakakaukau koe kau
matu’a
‘e
toko 24 ko’eni, na’e fakamo’ui kinautolu “tangata” (‘ikai ko “kitautolu”) ‘e Kalaisi, pea kuo ngaohi “kinautolu”(‘ikai ko “kitautolu”) ‘e Kalaisi koe kau taula’eiki ‘ae ‘Otua. Koe takainga tohi Faka-Kiliki ‘o Fakaha ‘oku ne poupoua ‘ae fakakaukau ‘ae kau tangata mataotao ni, pea koe founga ia na’e ngaue’aki hono liliu ‘ae tohini ki muini mai. Koe kau matu’a ‘e toko 24 ‘oku ‘ikai koha tangata kinautolu, ka ‘oku nau kei hoko pe ko ‘etau ngaahi kaungame’a. ‘Oku nau tokoni’i kitautolu ‘ihe taimi ‘oku tau lotu ai. Mamata ‘a Sione ‘oku nau ‘oatu ‘ae ngaahi me’a namu kakala ‘ihe taimi ‘oku tau lotu ai. ‘Oku totonu
ketau fakamalo kihe taha kotoa pe ‘ia tekinautolu.MATU’A ‘E TOKO 24“Pea ‘ihe ‘ene to’o ‘ae tohi, na’e fakafo’ohifo ‘ihe ‘
ao ‘oe lami ‘ae
me’a mo’ui ‘e faa
moe kau matu’a ‘e
toko uofulu ma toko faa, na’a nau taki
taha ‘ae ha’ape, moe hina koula kuo
pito
‘
ihe
me’a
namu
kakala ‘ae
koe lotu ‘ae kakai ma’oni’oni.” (Fakaha 5:8)
Slide6KOE ME’A MO’UI ‘E FAA
“Pea
koe
‘uluaki me’a mo’ui na’e hange koe laione, pea ko hono ua ‘oe me’a mo’ui na’e hange koe pulu, pea ko
hono
tolu ‘oe me’a mo’ui na’e mata tatau moe tangata, pea ko hono faa ‘oe me’a mo’ui na’e hange koha ‘ikale ‘oku puna .” (Fakaha 4:7)
‘Oku ‘ikai koha tanagata kinautolu, ‘oku ui kinautolu koe “selupimi” (‘Isikeli 10:2)‘Oku nau fakafofonga’i ‘ae kau angelo ‘oku nau ngaue fakatauhi kihe fa’a higa ‘aee tangata (
Matiu 18:10)
Koe natula ‘oe ngaahi me’a mo’ui
‘e faa ko’eni, pea moe mo’oni ‘e 4 ‘o ‘enau
fepikitaki mai ki Mamani.
Slide7TOHI KUO SILA’I
“Pea
neu
mamata ‘ihe nima to’o mata’u ‘oia na’e nofo ‘ihe nofo’a faka’ei’eiki ‘ae tohi kuo tohi ‘i loto mo tu’a kuo fakama’u ‘aki ‘ae
me’a
fakama’u ‘e fitu.” (Fakaha 5:1)‘Oku fakamatala ‘ehe Folofola ‘oku tauhi ‘ehe ‘Otua ‘ae hisitolia ‘ae fa’ahinga ‘oe tangata (‘Eki. 32:33; Same. 40:7-9; 56:8; 69:28; 139:16; Tan. 7:10; 12: 1; Filipai. 4:3; Fak. 3:5).Ka, na’e faka’amua ‘e Sione ke mamata kihe kaha’u “ngaahi me’a ‘e hoko ka hili ‘eni” (4:1). Koe ‘iloni na’e sila’i
(puipui’i, fufuu’i) mei he taha kotoa pe, tukukehe ‘a Ia ‘oku taau kene tatala e puipui ni.Ko Sisu pe taha ‘oku taau kene fakaava ‘ae tohi ni, ko Ia koe Laione (Kuo Ne ikuna’i) pea moe Lami (Na’a ne pekia ketau mo’ui).Koe kakano ‘oe tohi ni ‘oku felave’i ia moe
hisitolia ‘a hotau fakamo’ui. ‘Oku ‘iai “‘ae hisitolia ‘ae poto ‘ae ‘Otua, pea moe hisitolia fakakikite
‘ae ngaahi pule’anga moe siasi” (E.G.W., Tatau ‘oe tohi kuo
tukuatu, vol. 9, MR No. 667).
Slide8“Kuo fakahoko e fili
‘ae
kau
taki ‘ae kakai Siu[ke tamate’i ‘a Sisu]. Ko ‘enau fili kuo lesisita ia ‘ihe tohi ‘o Ia ‘o nofo ‘ihe Taloni, koe tohi ‘oku ‘ikai taau kiha tanagata kene faka-ava.‘Ihe
kotoa
‘oe ngaahi anga fuli kivanu ko’eni, koe fili ni ‘e ha ia ‘ihe ‘aho koia ‘e faka-ava ai ‘ehe Laione ‘o Suta ‘ae tohi ni.”E.G.W. (Tala Fakataataa ‘a Kalaisi, cp. 23, p. 294)
Slide9‘OKU TAAU ‘AE LAMI
“Pea
na’a
nau hiva ‘aki ‘ae hiva fo’ou ‘o pehe, ‘oku taau mo koe ke
to’o
‘ae
tohi, pea ke vete hono ngaahi me’a fakama’u ‘o ia: he na’e tamate’I koe, pea kuoke huhu’I ‘ae kakai
‘aki ho ta’ata’a kihe ‘Otua, mei he fa’ahinga, moe lea, moe
kakai, moe
pule’anga kotoa
pe.”
(Fakaha 5:9)‘Oku taau ‘ae Lami (Sisu) ko
hono ‘uhinga na’e feilaulau’i Ia. Pea ko’uhi koe feilaulau
koia
,
kuo
foaki
kiate
Ia ‘ae malohi moe pule (Matiu 28:18; ‘Efeso 1:20-22).
‘Oku
hiva
‘ae
kau
hiva
‘o
loto
langi
‘o
fakahikihiki’i
, ‘o
fakaha
‘ae
taau
ke
tali
‘a
Sisu
:
PuleTu’umaliePotoMaohiLangilangiKololiaTapuaki
‘Ihe kolosi, na’e ikuna’i ‘e Sisu pea ne toe fakafoki mai ‘aia na’e mole mei ‘Iteni he ngaue ‘a ‘Atama. ‘Oku ne fakafe’iloaki kitautolu kihe Tamai pea ne tauukapo ma’a kitautolu (Hepelu 7:25).
Slide10“Koe mahu’inga hono fakamo’ui
kitautolu
‘e toki ‘ilo’i ‘ihe taimi ‘e tu’u fakataha ai kinautolu na’e fakamo’ui mo Ia na’ane fakamo’ui kinautolu ‘ihe ‘ao ‘oe ‘Otua. Pea ‘e toki hulungia kitautolu ‘ehe naunau ‘oe ‘api fo’ou pea ‘e
toki
‘a
hotau ngaahi konisenisi pea tetau manatu na’e siaki kotoa ‘e Sisu ‘eni ma’a kitautolu, pea ‘ikai ke ngata hono tuku ia kitu’a mei Hevani, ka ko kitautolu mo ‘e tau fili kihe mate ta’engata. ‘Oku totonu ai ketau fakatomape’e
ki lalo pea to’o hotau ngaahi kalauni ‘o tuku ki hono ‘aofi va’e, pea hiki hotau le’o ‘ihe hiva ‘ae hiva koia koe, ‘Taau
moe Lami na’e tamate’i
kene ma’u ‘ae pule, kolo’ia, poto
, malohi, moe faka’apa’apa, moe
langilangi, moe tapuaki.’”E.G.W. (Faka’amu ‘oe ngaahi Kuonga, cp. 13, p. 131)