Lesoni 6 o Novema 10 2018 Oku mau ihe Tohitapu ha ngaahi ata kehekehe oku ne fakafofongai ha ngaahi mooni fakaLaumalie mo ID: 804189
Download The PPT/PDF document "NGAAHI ‘ATA ‘OE UOUONGATAHA" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
NGAAHI ‘ATA ‘OE UOUONGATAHA
Lesoni
6 ‘o
Novema
10, 2018
Slide2‘Oku ma’u ‘ihe Tohitapu ha ngaahi ‘ata kehekehe ‘oku ne fakafofonga’i ha ngaahi mo’oni faka-Laumalie
mo faka-Tohitapu. Fakataataa ‘aki ‘eni, vai ‘oka ha‘ia Sione 7:38, Matangi ‘oku ha‘ia Sione 3:8 pea moe pou leva ‘oku ha‘ia 1 Timote 3:15.‘Oku ‘iai moe ngaahi ‘ata faka-Tohitapu ‘oe uouongataha ‘ihe Fuakava Fo’ou ‘oku ne ‘ako mai ‘ae fatongia mahu’inga ‘oku hanga ‘ehe uouongataha ‘o fakaho’ata ‘ihe natula moe misiona ‘oe siasi.
Slide3KAKAI PE TAHA
“
Ka koe kakai kuo fili ‘akimoutolu,koe kau
taula’eiki
faka’ei’eiki, koe kakai ma’oni’oni,koe kakai kuo fakatau,koe’uhi ke mou Fakaha ‘a e ‘ulungaanga lelei ‘o ia na’a ne ui mai ‘akimoutolu mei he po’uli ki he’ene maama lahi:” (1 Pita 2:9)
Koe kakai ‘o e ngaahi Pule’anga kotoa pe koe kupu kinautolu ‘oe Siasi, ‘oku lau ‘ehe ‘otua ‘a e siasi kakai pe taha. ‘Oku taha pe ‘a e taumu’a ‘a e kakai ma’oni’oni : ke talaki ‘ae ‘ofa ‘ae ‘Otua moe fakamo’ui ki mamani kotoa pe.
‘Oku ‘
ikai
malava ketau fakahoko ha fahinga ngaue ke maka tu’unga ai hano fili kita kete kau kihe kakai ni. ‘Oku fili kitaua ‘ehe ‘Otua ‘ihe ‘aho ni ‘o hange ko ‘Ene fili koia ‘ae kakai ‘Isileli (Teutalonome 7:6-8).‘Oku ui kitautolu ketau fakaha ‘Ene ‘ulungaanga faka-’Otua ‘ihe ‘etau ngaahi mo’ui, ‘Ene ‘ofa moe kelesi.
Slide4FALE MOE FAMILI PE TAHA
“Pea
kuou fokotu’u ki he tuunga ‘o e kau ‘apositolo moe kau Palofita,ko hono fuu maka
tuliki
‘a
Sisu Kalaisi: (Efeso 2:20)‘Ihe talanoa fakataataa ni, ‘oku ‘uuni ‘e Paula ‘ae fakakaukau ‘oe fale mo hono ngaahi maka pea moe famili ‘i loto ai.Koe ngaahi maka mo’ui kitautolu ‘oe fale pe ‘e taha. Koe maka tuliki ‘oe fakava’e ko Kalaisi (1P. 2:4-5).‘Oku ‘ikai mavahevahe ‘ae ngaahi makani. Koe Kalisitiane kotoa pe ‘oku nau fetokoni ‘aki.Pea koe kupu kitautolu ‘oe family toko lahi, ‘ikai koe fepikitaki fakatoto: ka koe ‘Otua ko ‘etau Tamai.‘Oku tau taha ‘ihe uhinga kuo tau a’usia ‘ae fanau’i fo’ou, pea ‘oku tau vahevahe ‘ae tokateline moe misiona pe taha: koe malanga’i e Kosipeli.
Slide5TEMIPALE PE TAHA“’
Ikai
‘oku mou ‘ilo koe faletapu ‘o e ‘Otua ‘akimoutolu,pea ‘oku
nofo’ia
‘
akimoutolu ‘ehe laumalie ‘o e ‘Otua?” (1 Kolinito 3:16)Koe ‘ata ‘oe temipale na’e fu’u mahino ‘aupito ia kihe mu’aki Kalisitiane ( ‘ae Siu moe Senitaile): Koha fale na’e mavahe ke lotu mo fakafeta’I ai kihe ‘Otua.Koe feitu’u ‘oku fakatahataha kiai e kainga tui koe temipale. Pea ‘oku ‘iai ‘ae ‘Otua
mo kinautolu.‘Oku tu’u lavea ngofua ‘ae temipale ke holo ‘ihe taimi kuo hufia ai ‘ehe ‘a vahevahe ‘ae Siasi (v. 17).‘Oku fakakolekole ‘e Paula ‘ae mahu’inga ‘a ‘etau nofo uouongataha, “in the same mind and in the same judgment.” (1 Corinthians 1:10).
Slide6SINO PE TAHA“He ‘
oku
hange ‘oku taha pe ‘a e sino,ka ‘oku lahi
hono
ngaahi kupu,pea koe ngaahi kupu kotoape ‘o e sino pe taha ko ia ‘oku lahi,ka koe sino pe taha:’oku pehe pe foki ‘a Kalaisi.(1 Kolinito
12:12)Koe memipa kotoa pe koe kupu kinautolu ‘oe sino pe taha pea ‘oku ‘iai hono fatongia mavahe. Kuopau ke ngaue fakataha ‘ae memipa kotoa pe ‘ihe
‘enau kehekehe
. ‘E ‘ikai lava ke
ngaue ‘ae sino kapau ‘e ‘ikai tali ui ‘ae kupu.Koe Siasi koe sino ia ‘o Kalaisi. Koia ‘ae ‘ulu pea ko kitautolu ‘ae kupu. Koe ola ‘o ‘eni:‘Oku ‘ikai hanga ‘e hotau ngaahi faikehekehe ‘ihe matakali, ‘ulungaanga, ako, ta’u motu’a ‘o faka’ata ‘ae mavahevahe ‘atautolu ‘ia Kalaisi.‘
Ihe
kolosi
‘
oku
tau
tatau
kotoa
pe
ai
.
‘
Ihe kosipeli ‘oku ‘iai ‘ae maloh kene fakamo’ui mo fakatahataha’i ha kakai.‘Ihe taimi ‘oku piki fakalaumalie ai ‘ae toko taha tui kotoa pe kia Kalaisi, koe fu’u sino hono kotoa ‘oku fafanga’aki ‘ae me’a tokoni pe taha.
Slide7TAUHI SIPI MOE TAKANGA PE TAHA
“Ko au
koe tauhi lelei:’oku foaki ‘ehe tauhi lelei koe’uhi koe fanga sipi.” (Sione 10:11)‘Oku ha ‘i he Same 23 ‘ae fakatata ‘o Sisu koe
tauhi
lelei. Koe siasi koe fanga sipi. Ko ha fangasipi fakaongoongo mo manavahe ‘oku tataki ‘e Sisu.Koe taimi ‘oku mole ai e sipi (angahala), ’Oku ne kumi kinautolu ‘o fakafoki mai ki nautolu ki honau nofo’anga. ‘Oku ne tokangai fakafo’itutituti kitautolu ‘o tatau pe moe siasi.Koe mahu’inga ia e ‘ilo he sipi e le’o ‘a hono tauhi. Ko kinautolu ‘oku fango ki he lmo ‘ilo e le’o ‘o Sisu he’ikai kenau tuenoa. Tenau fononga fakataha holo pe moe takanga.Ko ia , koe taha moe malu e kakai ‘a e ‘Otua ‘oku fakafalala ia ‘i he’enau ofi ki he ‘Otua ‘o fakaho’ata ‘i he ‘enau tauhi faitotonu ki hono le’o.
Slide8“’I he tala fakatata ‘o e vaine
mo hono ngaahi va’a ‘oku ne fahaho’ata ‘a e va ‘o Kalaisi ki
hono
kau muimui pea moe ngaahi va ‘i hono kau muimui. ’Oku fekau’aki e ngaahi va’a, ka koe va’a kotoa pe ‘oku kehe mei he taha. ‘Oku piki kotoa pe kihe vaine pea fakafalala kiai
ke mo’ui, ke tupu, pea ke fua. ‘Oku ‘ikai malava ketau fepoupouaki ‘iate kitautolu pe. Koe taha kotoa pe kuopau ke mo’ui meihe vaine. Pea
neongo ‘oku
taha ‘ae manako
‘ae ngaahi va’a, ‘oku toe ha mai pe foki moe kehekehe. Ko ‘enau uouongatha ‘oku totonu ke matu’unga ‘ihe ngaahi mo’oni ‘oku nau piki ai kihe vaine, he ‘oku tupu ‘ihe mo’ui kotoa pe mei he
vaine
,
neongo
‘
oku
kehe
‘ae
founga
kihe
toko
taha
kotoa pe.” E.G.W. (Fakamo’oni kihe Ngaahi Siasi, vol. 7, cp. 32, p. 171)