/
“ Puudega   inimesed  – “ Puudega   inimesed  –

“ Puudega inimesed – - PowerPoint Presentation

bikersnomercy
bikersnomercy . @bikersnomercy
Follow
343 views
Uploaded On 2020-07-01

“ Puudega inimesed – - PPT Presentation

20 aastat muutuste tuultes Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents 03detsember 2012a Tallinn Konverentsi m odereerib Hagi Šein Eesti Puuetega Inimeste Koja president 1993 1998 Tallinna Ülikooli Balfi Filmi ja Meediakooli meediaosakonna ID: 791965

allikas puudega inimeste inimesed puudega allikas inimesed inimeste kui või ole share 2012 mis ning euroopa eesti ligip

Share:

Link:

Embed:

Download Presentation from below link

Download The PPT/PDF document "“ Puudega inimesed –" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.


Presentation Transcript

Slide1

“Puudega inimesed – 20 aastat muutuste tuultes”

Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents

03.detsember 2012.a

Tallinn

Slide2

Konverentsi modereerib Hagi ŠeinEesti Puuetega Inimeste Koja president 1993 – 1998, Tallinna Ülikooli Balfi Filmi- ja Meediakooli meediaosakonna juhataja

Slide3

Konverentsi kava10.00 – 10.30 AvasõnadTulemise tee10.30 – 12.00 Ettekanded12.00 – 13.00 Lõuna

Uus

aeg

kas

uued

väljakutsed

?

13.00 – 14.45

Ettekanded

14.45 – 15.00

Tantsuteater

Tee

Kuubis

15.00 – 15.30

Tunnustamine

Slide4

AvasõnadHanno Pevkur, sotsiaalministerMargus Tsahkna, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeesMonika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja

juhatuse

esimees

Slide5

Tulemise tee“Puudega inimesed ja ühiskonna väärtused” Marju Lauristin,Eesti Puuetega Inimeste Koja asutaja, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor

Slide6

“Puudega inimesed ja meedia – pilt ja peegel”Urmas Vainoajakirjanik

Slide7

Puudega inimesed ja meediaAjakirjanik 1993. aastast – Eesti Raadio, Raadio 2Eesti Raadio, Äripäeva Kirjastus, Ajakirjade Kirjastus, ERR – ETVDigitaalmeedia – XXLELO, MTÜ Neljas Kirjaoskus19, 18, 10, 3Tallinna Ülikooli sotsialtöö tudeng

Slide8

Mis on muutunud?200200 > 405400Telerivaatamine 2001 03Eestlased 4h 11minME 4h 31 min2012 03Eestlased

3h 59 min

ME 4h 34 min

Lehtede

tiraažid

2001

2012

EE: 42 108 30 600

EPL

:

32 546 24 900

ML:

36 648 42 700

PM:

56 930 55 000

SLÕ:

58 840

51 300

ÄP:

16 978 13 200

Slide9

Mis on muutunud?Facebookoktoobris 2012 1 miljard kasutajatseptembris 584 miljonit igapäevast kasutajat eestlasi u 500 00080% kuni 39 aastatest61% interneti kasutajatest Youtube'i83% kuni 29 aastastest Kokku vaadatakse üle 2 miljardi klipi päevas

Slide10

Mis on muutunud?Info hankimine on muutunud elektrooniliseks.Meediavälja moodustavate väljaannete arv on plahvatuslikult kasvanud.Autoriteedid ja reageerimine on muutunud30 ja vanemad kirjutavad ja jagavad20 jagavad10 mängivad ehk elavad.Klassikaline ajakirjandus võitleb ellu- ja tulusaksjäämise eest.

Slide11

Mis on muutunud?Ajakirjandus on “meediastunud” ehk vertikaalsest ajakirjandusest on saanud horisontaalne.Kirjutava ajakirjaniku töötulemus on kohe “näha”.Usaldatakse vaistu, “fakte”

esitatakse, ei kontrollita.

Lugusid

šeeritakse

.

Kesksed ideed (meemid) tugevnevad, levivad kiiremini ja elavad (vist) kauem.

Lood muutuvad mõjusamaks. Lugude päritolu tähtsus väheneb. Lood eeldavad algust ja lõppu, probleemidel neid pole.

Slide12

Puudega inimesed ja meedia100 000 puudega inimest, see on ainus laialt levinud fakt.Fookus eri teemade vahel laiali.Ma tunnen, et mind kardetakse, et ma ei ole oodatud.Ajakirjanik vahendab eri vaatenurki, see ei pruugi meeldida.Otseseid kutseid, ettepanekuid, ühendusevõtmisi on vähe.Iga kontakti eesmärk ei peaks olema “lehtesaamine”.

Slide13

Puudega inimesed ja meediaTegelikult ei tea ma, kes on valdkonna eestkõnelejad, arvamusliidrid.Ma tean Tiina seisukohti, aga teised? Analüütikud? Nimetati 2-3 nime. (Vaja oleks 5-10)Kas probleemide aeg on möödas või on nad väsinud võitlemast?Mis on nende reaalsed probleemid praegu?On allikaid, kust pressiteateid tuleb lakkamatult, puuetega inimeste organisatsioonidelt mitte.

Slide14

Puudega inimesed ja meediaKommentaariumite pärast ei tohi närvi minna. MTÜ-d, ärge kartke ministeeriumi ja hasartmängumaksu nõukogu. Teil on õigused!Rohkem ühisavaldusi, ühiseid seisukohti.Keegi ei paku mulle positiivseid lugusid. Ise neid ei leia, aega ei ole.Ärge kuulake neid, kes ütlevad, et ajakirjanikega ei tohi rääkida. See on vale. Peab suhtlema.

Slide15

Suur tänu kuulamast!Ilusat aastalõppu!vainourmas@gmail.com

Slide16

“Puuetega inimeste organisatsioon – koostöö ja jagatud vastutus” Riho RahuojaHiiu maavanem

Slide17

Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Vikipeedia

Slide18

UsaldusUsaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali. Lennart Meri Eesti Vabariigi 79. aastapäeva kõne

Slide19

MõistmineSa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud. Albert Einstein

Slide20

VõrdsusKui sa tahad teada, milline on inimene tegelikult, siis vaata hoolikalt, kuidas ta kohtleb endast allpool olevaid inimesi, mitte aga endaga võrdseid. J.K. Rowling (“Harry Potter ja tulepeeker”, 2000)

Slide21

KasuKõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik. A.H. Tammsaare (“Tõde ja õigus” III, 1931)

Slide22

Jagatud vastutusOlles enestele sihid paika seadnud, ei või me seejuures unustada, et nendeni jõuame vaid ühiselt vastutuse koormat kandes ja ühes suunas liikudes.Toomas Hendrik Ilves, (Kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel, 2010

Slide23

Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata Hiiu vanasõna

Slide24

Slide25

“Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustik – unikaalne, toimiv ja järjepidev” Helve Luik EPIKoja juhatuse esimees aastatel 1998-2010

Slide26

12.00 – 13.00 Lõuna

Slide27

Uus aeg – kas uued väljakutsed?“Tuleviku ühiskond ja toimetulekupiirangutega rahvastik”Luule Sakkeus Eesti Demograafia Instituudi direktor

Slide28

Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsessVananemist ning kõiki põlvkondadevahelisi suhteid ja seoseid on 150 aasta vältel kujundanud sündimus, suremus ning rändeprotsessidPaljud ajas toimunud muutused saavad nähtavaks rohkem kui 100 aastat hiljem – peamiselt 20.sajandi viimasel veerandil Euroopa on vananemisega seotud aspektides nö pioneer – lahendused tuleb leida meil endil, eelkõige omavahelises koostöös Sündimustase pika-ajaliselt allpool taastetasetVäljakutse: ahenevad vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed (vanavanemad-vanemad-lapsed-lapselapsed; õed-tädid,vennad-onud)Muutunud kooseluseosed: lahutamine ja vabaabielu kasvav tähendusVäljakutse: kas meil on kellega koos veeta oma vanaduspäevi? Kas naisi või mehi puudutavad muutused enim?

Slide29

Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsessEluiga on pidevalt kasvamas(va vahepealsed 40 aastat Ida-Euroopas, sh Eestis)Väljakutse: täna sündinutest rohkem kui pooled elavad üle 85 eluuasta, Eestis üle 80, iga üle-elatud päev pikendab eluiga rohkem kui 6 tunni võrra85+ aastaste osakaal on rohkem kui kolmekordistunudVäljakutse: kuidas veeta võidetud eluiga vähimate olgu füüsiliste, kognitiivsete või materiaalsete toimetulekuraskusteta?Kas pikenev eluiga toob kaasa

töövõimekuse kasvu?

Pikenev eluiga eeldab (milline biloogiline eluiga – 150 aastat? (Vt Caselii, Vallin 2001)), seonduvad pensioniea tõstmised (Euroopa eesmärk 70, meil 65 eluaastat)

Uut laadi tööjõud (

kogemustega, tasakaalukas, lojaalne, vähenevad võistlevad huvid, tasakaal odavama otsese töjõukulu ja suurenevate kaudsete töjõukulude vahel (ümberõpe, töökoha kohandamine)

Sobivad rakendusalad tulenevalt kasvavast haridustasemest eeskätt viiendassektoris

(tervishoid, haridus, teadus, loomemajandus) , samuti neljandassektoris (transport, kaubandus, kommunikatsioon, finants- ja valitsemine), kuid oluliselt kahaneb esmas- ja teisessektoris

Slide30

Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsessKas pikenev eluiga toob kaasa tervelt elatud eluaastate kasvu?Üha enam leiab kinnitust hüpotees, et eluea kasvuga pikeneb ka kvaliteetselt elatud aastate arv ja see osa, mis inimene veedab piirangutega või toimetulekuraskustes, väheneb (Vaupel 2010) Eestis on tervelt elatud eluaastate arv kasvanud, 65+ hulgas 2004-2009 üle 40%, kuid viimased aastad näitavad tagasiminekut

Eestil on rahvastiku tervisega seonduvalt suurimad väljakutsed (võimaldavad jälgida uued andmeallikad Euroopa Terviseuuring, SHARE (

www.share-project.org

,

www.share-estonia.ee

)

Uued töötlused puudega inimeste toimetuleku jälgimiseks Statistikaameti kodulehel (

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/03Puudega_inimesed/08Puudega_leibkonnad/08Puudega_leibkonnad.asp

)

Slide31

Rahvastikuvananemine: keskmine vanus ja 65+ osakaal

Slide32

85+ rahvastiku osakaalu kasv Euroopas ja Eestis

Allikas: ÜRO keskmine prognoos 2010-2050

Slide33

65+ rahvastiku osakaalu prognoos

Allikas: ÜRO prognoosid 2010

Slide34

Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks?Tulevaste ja vananevate põlvkondade tasakaal sündimus ja suremus – tasemenäitajate vähenemine toob kaasa muutused kvantitatiivselt rahvastikukoostise alumises ja ülemises osas — loob uut laadi koostise, seda ka kvalitatiivselt teistlaadi suhetega so VANAMOODI EDASI EI SAATulenevad arengualternatiividVANAMOODI: Kui efektiivset, innovatiivset, regionaalselt jätkusuutlikku tegevust ei toetataPuuduvad olulist mõju avaldavad aktiivsed tööturumeetmedPuudub suunatud täiskasvanu- ja ümberõpe

Slide35

Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks?UUTMOODI:Oluline panus teadus-, haridussfääri ning tervishoidu ja tervisesseKõrgem haridustase võimaldab oluliselt kiiremat ja efektiivsemat ümberõpet, õppimisvõimelisus pikaajalisemalt säilivÕpetamisel, kujundamisel, tootmisel, ehitamisel jne on vaja arvestada teadmiste jagamisega kõigi vajadustest ( sh erivajadustest, milleks võib lugeda nii lapsevankriga kui invakäru (või karkudega) toimetamise või vaegnägemisest bifokaalsete prillide omamiseni)Manuaalse töö tehnologiseeriminePikaajalise hooldusvajaduse riskide maandamine, tööeas tööjõu tasuta tööst vabastamine

Slide36

Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks?Kaasates vanemaealised elukestvasse ja huviõppesse, tõstame nende aktiivsust, toimetulekumäära ja võimet kauem püsida tervenaOluliselt suurendades teadusesse investeeringuid luuakse uutel tehnoloogiatel põhinevaid abivahendeid, uusi tehnoloogiaid, mis oluliselt vähendavad vajadust manuaalse tööjõu järele , seega ka vähendades survet sisserändele, tõstavad aga survet uut laadi õpetamisstruktuurideleEesmärk – ühiskond kõigile erivajadused on ka ilma ametliku puudeta inimestel (autod ja istmekõrgused, teave (nt hinnasildid), kaubad (väikemotoorika probleemid), elu- ja avalikesse hoonetesse ligipääs igale eale, vanusele , suuruseleVananev ühiskond on innovatsiooni vedur

Slide37

Pikaajalise kroonilise haigusega või terviseprobleemiga inimeste osakaal 50-64 ja 65+ hulgas Euroopa võrdluses

Allikas: SHARE IV

Slide38

Igapäevategevustes piiratud 50+ aastaste hulgas Euroopa riikide võrdluses

Allikas: SHARE IV

Slide39

Miks tegevuspiiranguga inimesed?Euroopa küsitlusuuringutes on kokkuleppeliselt potentsiaalselt puudega inimeste tähistamiseks kasutusel standardiseeritud küsimus: Kas viimasel kuuel kuul, olete te oma terviseprobleemide tõttu tundnud end oma igapäevategevustes piiratuna? Osa inimesi ei pöördu oma probleemidega ametiasutuste poole (teadmatus, valehäbi , vajadus puudub – toetus muudest allikatest vmt)Samas annab see paremini aimu potentsiaalsest teenusevajadusest ja on ühtlasemalt võrreldav ka riikide vahelKasutusel kõigis Eurostati küsitlusuuringutes, aga ka SHAREs, 2011.a. rahvaloendusesEestis võimalik eristada puude, töövõimekao ja tegevus-piirangutega rahvastikku (

www.stat.ee/sotsiaalelu/tervis/puudega

)

ÜRO definitsioon (Washington WG on disability) määratleb 6 peamise funktsiooni kaudu:

nägemine, kuulmine, kõndimine(trepist käimine), meelespidamine(keskendumine), enesehoolduse raskused, tavakeeles suhtlemise raskused

Slide40

Igapäevategevustes piiratud rahvastiku osakaal 20-64-aastaste hulgas

Allikas: Statistikaamet 2012

Slide41

Igapäevategevustes piiratud rahvastiku osakaal 65+-aastaste hulgas

Allikas: Statistikaamet 2012

Slide42

Suurte toimetulekuraskustega, ilma ametliku puudeta 50+ Eesti rahvastik, ÜRO definitsioon

Allikas: SHARE IV, eesti moodul

Slide43

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: tarbimisstruktuur

Allikas: Statistikaamet 2012, sissetulekuaasta 2011 kohta

Slide44

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: arstiabi keskmine kaugus (km)

Allikas: Statistikaamet 2012

Slide45

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: apteegi keskmine kaugus (km)

Allikas: Statistikaamet 2012

Slide46

Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: poe (stats) keskmine kaugus (km)

Allikas: Statistikaamet 2012

Slide47

Suhtelise vaesuse määr pärast siirdeid 65+ ja puudega rahvastiku hulgas

Allikas: ESU eritöötlus, SA 2010

Slide48

Väga halva või halva tervisega täiskasvanud rahvastik

Allikas: Statistikaamet 2012

Slide49

Olulise mäluhäire esinemissagedus vanuseti, Eesti 50+

Allikas: SHARE IV

Slide50

Kukkumistega seotud terviseprobleemide osakaal vanuseti, Eesti 50+

Allikas: SHARE IV

Slide51

Enesehooldusel ja majapidamistöödes abi saanud 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti

Allikas: SHARE IV

Slide52

Enesehooldusel ja majapidamistöödes abi andnud 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti

Allikas: SHARE IV

Slide53

Vaba-aja tegevuste arv 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti

Allikas: SHARE IV

Slide54

Kõrge rahuloluga vaba-aja tegevuste suhtes 50+ Euroopa rahvastik piiranguti

Allikas: SHARE IV

Slide55

Akadeemiline puudega inimeste-kohane ekspertide võrgustik – ANED ANED monitoorib EL liikmesriikides peamisi puudega inimeste õiguste kohta olevat infot, üldistab seda oma iga-aastastes raportites ning suunab liikmesriike paremini seadusandluses kajastama puudega rahvastiku huvide kaitset, tegema sihitud andmed kättesaadavaks www.disability-europe.netANED alustas 2008 aastal, panustas European Disability Strategy 2010-2020: A Renewed Commitment to a Barrier-Free Europe

valmimisse

2012 valmis veebipõhine instrument, mis koondab metaandmed kõigi riikide vastavast seadusandlusest ja statistikast

http://www.disability-europe.net/dotcom

Slide56

“Eesti vabaühendused – vajadus kohaneda ja käia ajaga kaasas” Urmo KübarVabaühenduste liidu EMSL juhataja

Slide57

“Mina ühiskonnast ja ühiskond minust”Tom RüütelÜliõpilane

Slide58

ÜhiskondInimesedSotsiaalsed suhted

Slide59

Inimesed,kõik nad on head?Ausus vs teadmatus vs uudishimu vs rumalus

KASVATUS

Slide60

Võrdsus arenedaVõrdsed võimalused

Slide61

Kuhu edasi?

Slide62

Suur tänu kuulamast!

Slide63

“Tänased probleemid ja uued väljakutsed” Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees

Slide64

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohad1. Inimese toimetulekut toetavate, rehabiliteerivate ning arendavate sotsiaalteenuste: puudumine, olemasolevate teenuste ebapiisav kättesaadavus, teenuste jäik korraldus,mittevastavus puudega inimese/pere vajadustele,abi osutamisel ei lähtuta inimese vajadustest, vaid võimalustest.Invatransport, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, päevakeskus,eluruumi kohandus, hooldusteenused, sotsiaaleluruum, viipekeele tõlketeenus

Slide65

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohad2. Sotsiaaltööd tegevate spetsialistide erialane ettevalmistus ning motivatsioon töötada puudega inimestega:KOV sotsiaaltöötajate ebapiisav (erialane) ettevalmistus,madal motiveeritus, läbipõlemine, enesekaitseebasobivad isiksuseomadused (neg.suhtumine/eelarvamused/ükskõiksus). 3. Abivajajatele ei ole kättesaadav informatsioon võimalustest ja õigustest:informatsioon ei ole kergesti leitav ega arusaadav,abi saad kui ISE tead mida tahad, mida ei tea seda ei saa.

Slide66

ÕPPETUND NR. 1Toimetulekuraskustes inimeste arv suureneb.Riigi ja kohalike omavalitsuste kulud sotsiaalkaitsele kasvavad. Hoolduskoormus kasvab ning tööturult jäävad eemale oma ala eksperdid.

Slide67

Haridusvaldkonna kitsaskohadTavakooli pedagoogide ebapiisavad teadmised ja valmisolek HEV õpilaste õpetamiseks;Tugiteenuste vähesus ja/või puudumine;HEV õpilastega tegelevate spetsialistide vähesus;Haridusasutuste halb ligipääsetavus;HEV õpilastel ebapiisavad/puudlikud võimalused edasiõppimiseks.

Slide68

ÕPPETUND NR. 2Eestis riigis ei väärtustata piisavalt õpetaja elukutset ja tugispetsialiste – puudub järelkasv ning koostöö halveneb.Kaasava hariduse idee hääbub.HEV laste toimetulekuvõimalused täiskasvanueas on piiratumad võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega.

Slide69

Töövaldkonna kitsaskohad Informatsiooni ebapiisavus (ei ole teavet võimaluste ja soodustuste kohta);Õppijast täiskasvanuks – puudub sujuv üleminek haridusest tööellu;Suurem vajadus töökeskuste järele, kus oleks tagatud ka tööalane edasiareng;Puudega inimeste vähene motiveeritus;Tööandjate vähene teadlikkus ja hirm puudega/kroonilise haigusega töötajate palkamise osas; Ligipääsetavusega seotud küsimused seoses töökoha ja transpordiga;

Tööleasumisega seotud lisakulud on suuremad kui tööst saadav tulu.

Slide70

ÕPPETUND NR. 3Kui me ei väärtusta puudega inimest kui töötajat, siis meil ei ole enam piisavalt töökäsi ja maksumaksjaid. Puudega inimesed jäävad ühiskonnaelust kõrvale – väike sotsiaalne suhtlus- ja tugivõrgustik, enesehinnang langeb, puudub võimalus teenida lisatulu.

Slide71

Ligipääsetavuse kitsaskohadHooned, rajatised ja avalik ruum ei ole ligipääsetavadTransport ei ole kättesaadav ega ligipääsetavInformatsiooni kättesaadavus erinevates vormingutes ebapiisavTeadlikkus ligipääsu erinevatest aspektidest on ühekülgne - ligipääsetavus hõlmab lisaks füüsilisele juurdepääsetavusele mitmeid teisi aspekte. Nt. informatsioon nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele, kuulmisabivahendid üldkasutatavates ruumides, konverentsikeskustes jm.

Slide72

ÕPPETUND NR. 4Ei kasva puudega inimeste eneseteadlikkus, iseseisvus, toimetulek ega avardu maailmapilt.Suureneb sotsiaalteenuste vajadus, sest inimesed ei saa hakkama. Iseseisvate, iseotsustavate kodanike asemel on abivajajad.

Slide73

Tervisevaldkonna kitsaskohadInformatsioon ja teadlikkus - meditsiinitöötajatel vähene teadlikkus puudega inimeste vajadustest, võimalustest;Perearsti teenuse kättesaadavusega seotud probleemide (pikad järjekorrad, transpordiprobleem perearsti juurde pääsemisel jne); Hambaravi (KOV-del võimalus toetada rahaliselt);KOV-de vähene tegevus tervise-edenduse ja tervisespordi valdkonnas (nt ennetustegevus, tervislike eluviiside propageerimine).

Slide74

ÕPPETUND NR. 5Terviseedendusele keskendudes on võimalik ennetada tulevikuprobleeme.Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integreerimisega on võimalik hoida kokku ressursse (inimeste tööjõudu, kapitali) ning sujuvamalt tagada abivajaja liikumine teenuste vahel – kiirem ja parem abi.

Slide75

Kultuuri, kaasatuse ja vaba-aja valdkonna probleemid:Vaja rohkem kaasavamaid, kõikidele inimestele suunatud spordi-, kultuuri- ja huvitegevuslikke üritusi;Mitmekülgse, kättesaadava huvitegevuse vajadus;Suhtumine, et puudega inimestele peaksid üritusi korraldama puuetega inimeste organisatsioonid.

Slide76

ÕPPETUND NR.6Puudega inimestele ei ole vaja korraldada eraldi üritusi, vaid kõrvaldada takistused (füüsilised, sisulised, hoiakulised). Kui on olemas võimalused, tuleb tegeleda motivatsiooniga.

Slide77

Tuleviku seisukohast olulised tegevusvaldkonnadTeadlikkus ja informatsioon Ligipääsetavus, keskkonna kaardistamineSotsiaalteenuste kättesaadavus ja piisav maht(Inva)transpordi korraldus, piisavus ja ligipääsetavusHaridus Spetsialistide jätkuv täiendkoolitus, teadlikkus ja väärtusarendusTervise-edendus Tööhõive edendamine

Slide78

Edasi, ikka edasiEdasi viib meid pidev rahulolematus saavutatuga ja olemasoleva olukorragaVaja on ühiskonnas põhimõttelist mõtlemise muutust:puudega inimesed ei ole ühiskonna probleem vaid võimalus, ressurss, mis on alatähtsustatud;puudega inimestega töötavate spetsialistide väärtustamine, positsioon ühiskonnas; midagi ei ole vaja teha ekstra, vaid kaasavalt ja läbimõeldud, ilma ise uusi takistusi loomata.

Slide79

Lõpetuseks:20. aasta pärast oleme endiselt rahulolematud saavutatuga, kuigi võrreldes tänase päevaga on olukord tundmatuseni muutnud.SIIN MAAILMAS EI OLE OLULINE MITTE SEE, KUS ME OLEME, VAID SEE, MILLISES SUUNAS ME LIIGUME.Oliver Wendell Olmes (1809-1894)

Slide80

Tantsuteater Tee KuubisEveli Kuuse, Artur Novek

Slide81

Tunnustamine2012.aastal tunnustame EPIKoja rinnamärgiga organisatsioonide rajajaid, eestvedajaid ja tugisambaid, kes olid algusaastate juures ning ilma kelleta jäänuks hea algatus tegemata või organisatsioon loomata.Need võivad olla inimesed, kes ei ole säranud rambivalguses, kuid on teinud oma tööd viisil, mis väärib erilist tänu. Need on inimesed, kelle tegevuse üle võime olla uhked ka 20 aastat hiljem.

Slide82

HELGA MATVERE

Slide83

KALEV MÄRTENS

Slide84

ALFONS KUUSKE

Slide85

MART JOHANSON

Slide86

KATRIN GROSS-PAJU

Slide87

ELLEN RÜÜTEL

Slide88

REET JAANUS

Slide89

AIME KOGER

Slide90

MEEDJA LEEDO

Slide91

GENADI VAHER

Slide92

SUUR AITÄH KÕIGILE!

Related Contents


Next Show more