20 aastat muutuste tuultes Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents 03detsember 2012a Tallinn Konverentsi m odereerib Hagi Šein Eesti Puuetega Inimeste Koja president 1993 1998 Tallinna Ülikooli Balfi Filmi ja Meediakooli meediaosakonna ID: 791965
Download The PPT/PDF document "“ Puudega inimesed –" is the property of its rightful owner. Permission is granted to download and print the materials on this web site for personal, non-commercial use only, and to display it on your personal computer provided you do not modify the materials and that you retain all copyright notices contained in the materials. By downloading content from our website, you accept the terms of this agreement.
Slide1
“Puudega inimesed – 20 aastat muutuste tuultes”
Rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents
03.detsember 2012.a
Tallinn
Slide2Konverentsi modereerib Hagi ŠeinEesti Puuetega Inimeste Koja president 1993 – 1998, Tallinna Ülikooli Balfi Filmi- ja Meediakooli meediaosakonna juhataja
Slide3Konverentsi kava10.00 – 10.30 AvasõnadTulemise tee10.30 – 12.00 Ettekanded12.00 – 13.00 Lõuna
Uus
aeg
–
kas
uued
väljakutsed
?
13.00 – 14.45
Ettekanded
14.45 – 15.00
Tantsuteater
Tee
Kuubis
15.00 – 15.30
Tunnustamine
Slide4AvasõnadHanno Pevkur, sotsiaalministerMargus Tsahkna, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeesMonika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja
juhatuse
esimees
Slide5Tulemise tee“Puudega inimesed ja ühiskonna väärtused” Marju Lauristin,Eesti Puuetega Inimeste Koja asutaja, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor
Slide6“Puudega inimesed ja meedia – pilt ja peegel”Urmas Vainoajakirjanik
Slide7Puudega inimesed ja meediaAjakirjanik 1993. aastast – Eesti Raadio, Raadio 2Eesti Raadio, Äripäeva Kirjastus, Ajakirjade Kirjastus, ERR – ETVDigitaalmeedia – XXLELO, MTÜ Neljas Kirjaoskus19, 18, 10, 3Tallinna Ülikooli sotsialtöö tudeng
Slide8Mis on muutunud?200200 > 405400Telerivaatamine 2001 03Eestlased 4h 11minME 4h 31 min2012 03Eestlased
3h 59 min
ME 4h 34 min
Lehtede
tiraažid
2001
2012
EE: 42 108 30 600
EPL
:
32 546 24 900
ML:
36 648 42 700
PM:
56 930 55 000
SLÕ:
58 840
51 300
ÄP:
16 978 13 200
Slide9Mis on muutunud?Facebookoktoobris 2012 1 miljard kasutajatseptembris 584 miljonit igapäevast kasutajat eestlasi u 500 00080% kuni 39 aastatest61% interneti kasutajatest Youtube'i83% kuni 29 aastastest Kokku vaadatakse üle 2 miljardi klipi päevas
Slide10Mis on muutunud?Info hankimine on muutunud elektrooniliseks.Meediavälja moodustavate väljaannete arv on plahvatuslikult kasvanud.Autoriteedid ja reageerimine on muutunud30 ja vanemad kirjutavad ja jagavad20 jagavad10 mängivad ehk elavad.Klassikaline ajakirjandus võitleb ellu- ja tulusaksjäämise eest.
Slide11Mis on muutunud?Ajakirjandus on “meediastunud” ehk vertikaalsest ajakirjandusest on saanud horisontaalne.Kirjutava ajakirjaniku töötulemus on kohe “näha”.Usaldatakse vaistu, “fakte”
esitatakse, ei kontrollita.
Lugusid
“
šeeritakse
”
.
Kesksed ideed (meemid) tugevnevad, levivad kiiremini ja elavad (vist) kauem.
Lood muutuvad mõjusamaks. Lugude päritolu tähtsus väheneb. Lood eeldavad algust ja lõppu, probleemidel neid pole.
Slide12Puudega inimesed ja meedia100 000 puudega inimest, see on ainus laialt levinud fakt.Fookus eri teemade vahel laiali.Ma tunnen, et mind kardetakse, et ma ei ole oodatud.Ajakirjanik vahendab eri vaatenurki, see ei pruugi meeldida.Otseseid kutseid, ettepanekuid, ühendusevõtmisi on vähe.Iga kontakti eesmärk ei peaks olema “lehtesaamine”.
Slide13Puudega inimesed ja meediaTegelikult ei tea ma, kes on valdkonna eestkõnelejad, arvamusliidrid.Ma tean Tiina seisukohti, aga teised? Analüütikud? Nimetati 2-3 nime. (Vaja oleks 5-10)Kas probleemide aeg on möödas või on nad väsinud võitlemast?Mis on nende reaalsed probleemid praegu?On allikaid, kust pressiteateid tuleb lakkamatult, puuetega inimeste organisatsioonidelt mitte.
Slide14Puudega inimesed ja meediaKommentaariumite pärast ei tohi närvi minna. MTÜ-d, ärge kartke ministeeriumi ja hasartmängumaksu nõukogu. Teil on õigused!Rohkem ühisavaldusi, ühiseid seisukohti.Keegi ei paku mulle positiivseid lugusid. Ise neid ei leia, aega ei ole.Ärge kuulake neid, kes ütlevad, et ajakirjanikega ei tohi rääkida. See on vale. Peab suhtlema.
Slide15Suur tänu kuulamast!Ilusat aastalõppu!vainourmas@gmail.com
Slide16“Puuetega inimeste organisatsioon – koostöö ja jagatud vastutus” Riho RahuojaHiiu maavanem
Slide17Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Vikipeedia
Slide18UsaldusUsaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali. Lennart Meri Eesti Vabariigi 79. aastapäeva kõne
Slide19MõistmineSa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud. Albert Einstein
Slide20VõrdsusKui sa tahad teada, milline on inimene tegelikult, siis vaata hoolikalt, kuidas ta kohtleb endast allpool olevaid inimesi, mitte aga endaga võrdseid. J.K. Rowling (“Harry Potter ja tulepeeker”, 2000)
Slide21KasuKõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik. A.H. Tammsaare (“Tõde ja õigus” III, 1931)
Slide22Jagatud vastutusOlles enestele sihid paika seadnud, ei või me seejuures unustada, et nendeni jõuame vaid ühiselt vastutuse koormat kandes ja ühes suunas liikudes.Toomas Hendrik Ilves, (Kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel, 2010
Slide23Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata Hiiu vanasõna
Slide24Slide25“Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustik – unikaalne, toimiv ja järjepidev” Helve Luik EPIKoja juhatuse esimees aastatel 1998-2010
Slide2612.00 – 13.00 Lõuna
Slide27Uus aeg – kas uued väljakutsed?“Tuleviku ühiskond ja toimetulekupiirangutega rahvastik”Luule Sakkeus Eesti Demograafia Instituudi direktor
Slide28Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsessVananemist ning kõiki põlvkondadevahelisi suhteid ja seoseid on 150 aasta vältel kujundanud sündimus, suremus ning rändeprotsessidPaljud ajas toimunud muutused saavad nähtavaks rohkem kui 100 aastat hiljem – peamiselt 20.sajandi viimasel veerandil Euroopa on vananemisega seotud aspektides nö pioneer – lahendused tuleb leida meil endil, eelkõige omavahelises koostöös Sündimustase pika-ajaliselt allpool taastetasetVäljakutse: ahenevad vertikaalsed ja horisontaalsed sidemed (vanavanemad-vanemad-lapsed-lapselapsed; õed-tädid,vennad-onud)Muutunud kooseluseosed: lahutamine ja vabaabielu kasvav tähendusVäljakutse: kas meil on kellega koos veeta oma vanaduspäevi? Kas naisi või mehi puudutavad muutused enim?
Slide29Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsessEluiga on pidevalt kasvamas(va vahepealsed 40 aastat Ida-Euroopas, sh Eestis)Väljakutse: täna sündinutest rohkem kui pooled elavad üle 85 eluuasta, Eestis üle 80, iga üle-elatud päev pikendab eluiga rohkem kui 6 tunni võrra85+ aastaste osakaal on rohkem kui kolmekordistunudVäljakutse: kuidas veeta võidetud eluiga vähimate olgu füüsiliste, kognitiivsete või materiaalsete toimetulekuraskusteta?Kas pikenev eluiga toob kaasa
töövõimekuse kasvu?
Pikenev eluiga eeldab (milline biloogiline eluiga – 150 aastat? (Vt Caselii, Vallin 2001)), seonduvad pensioniea tõstmised (Euroopa eesmärk 70, meil 65 eluaastat)
Uut laadi tööjõud (
kogemustega, tasakaalukas, lojaalne, vähenevad võistlevad huvid, tasakaal odavama otsese töjõukulu ja suurenevate kaudsete töjõukulude vahel (ümberõpe, töökoha kohandamine)
Sobivad rakendusalad tulenevalt kasvavast haridustasemest eeskätt viiendassektoris
(tervishoid, haridus, teadus, loomemajandus) , samuti neljandassektoris (transport, kaubandus, kommunikatsioon, finants- ja valitsemine), kuid oluliselt kahaneb esmas- ja teisessektoris
Slide30Rahvastikuvananemine kui objektiivne ja pöördumatu protsessKas pikenev eluiga toob kaasa tervelt elatud eluaastate kasvu?Üha enam leiab kinnitust hüpotees, et eluea kasvuga pikeneb ka kvaliteetselt elatud aastate arv ja see osa, mis inimene veedab piirangutega või toimetulekuraskustes, väheneb (Vaupel 2010) Eestis on tervelt elatud eluaastate arv kasvanud, 65+ hulgas 2004-2009 üle 40%, kuid viimased aastad näitavad tagasiminekut
Eestil on rahvastiku tervisega seonduvalt suurimad väljakutsed (võimaldavad jälgida uued andmeallikad Euroopa Terviseuuring, SHARE (
www.share-project.org
,
www.share-estonia.ee
)
Uued töötlused puudega inimeste toimetuleku jälgimiseks Statistikaameti kodulehel (
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/03Puudega_inimesed/08Puudega_leibkonnad/08Puudega_leibkonnad.asp
)
Slide31Rahvastikuvananemine: keskmine vanus ja 65+ osakaal
Slide3285+ rahvastiku osakaalu kasv Euroopas ja Eestis
Allikas: ÜRO keskmine prognoos 2010-2050
Slide3365+ rahvastiku osakaalu prognoos
Allikas: ÜRO prognoosid 2010
Slide34Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks?Tulevaste ja vananevate põlvkondade tasakaal sündimus ja suremus – tasemenäitajate vähenemine toob kaasa muutused kvantitatiivselt rahvastikukoostise alumises ja ülemises osas — loob uut laadi koostise, seda ka kvalitatiivselt teistlaadi suhetega so VANAMOODI EDASI EI SAATulenevad arengualternatiividVANAMOODI: Kui efektiivset, innovatiivset, regionaalselt jätkusuutlikku tegevust ei toetataPuuduvad olulist mõju avaldavad aktiivsed tööturumeetmedPuudub suunatud täiskasvanu- ja ümberõpe
Slide35Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks?UUTMOODI:Oluline panus teadus-, haridussfääri ning tervishoidu ja tervisesseKõrgem haridustase võimaldab oluliselt kiiremat ja efektiivsemat ümberõpet, õppimisvõimelisus pikaajalisemalt säilivÕpetamisel, kujundamisel, tootmisel, ehitamisel jne on vaja arvestada teadmiste jagamisega kõigi vajadustest ( sh erivajadustest, milleks võib lugeda nii lapsevankriga kui invakäru (või karkudega) toimetamise või vaegnägemisest bifokaalsete prillide omamiseni)Manuaalse töö tehnologiseeriminePikaajalise hooldusvajaduse riskide maandamine, tööeas tööjõu tasuta tööst vabastamine
Slide36Mida see tähendab tulevikuühiskonna jaoks?Kaasates vanemaealised elukestvasse ja huviõppesse, tõstame nende aktiivsust, toimetulekumäära ja võimet kauem püsida tervenaOluliselt suurendades teadusesse investeeringuid luuakse uutel tehnoloogiatel põhinevaid abivahendeid, uusi tehnoloogiaid, mis oluliselt vähendavad vajadust manuaalse tööjõu järele , seega ka vähendades survet sisserändele, tõstavad aga survet uut laadi õpetamisstruktuurideleEesmärk – ühiskond kõigile erivajadused on ka ilma ametliku puudeta inimestel (autod ja istmekõrgused, teave (nt hinnasildid), kaubad (väikemotoorika probleemid), elu- ja avalikesse hoonetesse ligipääs igale eale, vanusele , suuruseleVananev ühiskond on innovatsiooni vedur
Slide37Pikaajalise kroonilise haigusega või terviseprobleemiga inimeste osakaal 50-64 ja 65+ hulgas Euroopa võrdluses
Allikas: SHARE IV
Slide38Igapäevategevustes piiratud 50+ aastaste hulgas Euroopa riikide võrdluses
Allikas: SHARE IV
Slide39Miks tegevuspiiranguga inimesed?Euroopa küsitlusuuringutes on kokkuleppeliselt potentsiaalselt puudega inimeste tähistamiseks kasutusel standardiseeritud küsimus: Kas viimasel kuuel kuul, olete te oma terviseprobleemide tõttu tundnud end oma igapäevategevustes piiratuna? Osa inimesi ei pöördu oma probleemidega ametiasutuste poole (teadmatus, valehäbi , vajadus puudub – toetus muudest allikatest vmt)Samas annab see paremini aimu potentsiaalsest teenusevajadusest ja on ühtlasemalt võrreldav ka riikide vahelKasutusel kõigis Eurostati küsitlusuuringutes, aga ka SHAREs, 2011.a. rahvaloendusesEestis võimalik eristada puude, töövõimekao ja tegevus-piirangutega rahvastikku (
www.stat.ee/sotsiaalelu/tervis/puudega
)
ÜRO definitsioon (Washington WG on disability) määratleb 6 peamise funktsiooni kaudu:
nägemine, kuulmine, kõndimine(trepist käimine), meelespidamine(keskendumine), enesehoolduse raskused, tavakeeles suhtlemise raskused
Slide40Igapäevategevustes piiratud rahvastiku osakaal 20-64-aastaste hulgas
Allikas: Statistikaamet 2012
Slide41Igapäevategevustes piiratud rahvastiku osakaal 65+-aastaste hulgas
Allikas: Statistikaamet 2012
Slide42Suurte toimetulekuraskustega, ilma ametliku puudeta 50+ Eesti rahvastik, ÜRO definitsioon
Allikas: SHARE IV, eesti moodul
Slide43Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: tarbimisstruktuur
Allikas: Statistikaamet 2012, sissetulekuaasta 2011 kohta
Slide44Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: arstiabi keskmine kaugus (km)
Allikas: Statistikaamet 2012
Slide45Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: apteegi keskmine kaugus (km)
Allikas: Statistikaamet 2012
Slide46Puude, töövõimekao või tegevuspiiranguga inimesed: poe (stats) keskmine kaugus (km)
Allikas: Statistikaamet 2012
Slide47Suhtelise vaesuse määr pärast siirdeid 65+ ja puudega rahvastiku hulgas
Allikas: ESU eritöötlus, SA 2010
Slide48Väga halva või halva tervisega täiskasvanud rahvastik
Allikas: Statistikaamet 2012
Slide49Olulise mäluhäire esinemissagedus vanuseti, Eesti 50+
Allikas: SHARE IV
Slide50Kukkumistega seotud terviseprobleemide osakaal vanuseti, Eesti 50+
Allikas: SHARE IV
Slide51Enesehooldusel ja majapidamistöödes abi saanud 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti
Allikas: SHARE IV
Slide52Enesehooldusel ja majapidamistöödes abi andnud 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti
Allikas: SHARE IV
Slide53Vaba-aja tegevuste arv 50+ Euroopa rahvastikus piiranguti
Allikas: SHARE IV
Slide54Kõrge rahuloluga vaba-aja tegevuste suhtes 50+ Euroopa rahvastik piiranguti
Allikas: SHARE IV
Slide55Akadeemiline puudega inimeste-kohane ekspertide võrgustik – ANED ANED monitoorib EL liikmesriikides peamisi puudega inimeste õiguste kohta olevat infot, üldistab seda oma iga-aastastes raportites ning suunab liikmesriike paremini seadusandluses kajastama puudega rahvastiku huvide kaitset, tegema sihitud andmed kättesaadavaks www.disability-europe.netANED alustas 2008 aastal, panustas European Disability Strategy 2010-2020: A Renewed Commitment to a Barrier-Free Europe
valmimisse
2012 valmis veebipõhine instrument, mis koondab metaandmed kõigi riikide vastavast seadusandlusest ja statistikast
http://www.disability-europe.net/dotcom
Slide56“Eesti vabaühendused – vajadus kohaneda ja käia ajaga kaasas” Urmo KübarVabaühenduste liidu EMSL juhataja
Slide57“Mina ühiskonnast ja ühiskond minust”Tom RüütelÜliõpilane
Slide58ÜhiskondInimesedSotsiaalsed suhted
Slide59Inimesed,kõik nad on head?Ausus vs teadmatus vs uudishimu vs rumalus
KASVATUS
Slide60Võrdsus arenedaVõrdsed võimalused
Slide61Kuhu edasi?
Slide62Suur tänu kuulamast!
Slide63“Tänased probleemid ja uued väljakutsed” Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees
Slide64Sotsiaalvaldkonna kitsaskohad1. Inimese toimetulekut toetavate, rehabiliteerivate ning arendavate sotsiaalteenuste: puudumine, olemasolevate teenuste ebapiisav kättesaadavus, teenuste jäik korraldus,mittevastavus puudega inimese/pere vajadustele,abi osutamisel ei lähtuta inimese vajadustest, vaid võimalustest.Invatransport, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, päevakeskus,eluruumi kohandus, hooldusteenused, sotsiaaleluruum, viipekeele tõlketeenus
Slide65Sotsiaalvaldkonna kitsaskohad2. Sotsiaaltööd tegevate spetsialistide erialane ettevalmistus ning motivatsioon töötada puudega inimestega:KOV sotsiaaltöötajate ebapiisav (erialane) ettevalmistus,madal motiveeritus, läbipõlemine, enesekaitseebasobivad isiksuseomadused (neg.suhtumine/eelarvamused/ükskõiksus). 3. Abivajajatele ei ole kättesaadav informatsioon võimalustest ja õigustest:informatsioon ei ole kergesti leitav ega arusaadav,abi saad kui ISE tead mida tahad, mida ei tea seda ei saa.
Slide66ÕPPETUND NR. 1Toimetulekuraskustes inimeste arv suureneb.Riigi ja kohalike omavalitsuste kulud sotsiaalkaitsele kasvavad. Hoolduskoormus kasvab ning tööturult jäävad eemale oma ala eksperdid.
Slide67Haridusvaldkonna kitsaskohadTavakooli pedagoogide ebapiisavad teadmised ja valmisolek HEV õpilaste õpetamiseks;Tugiteenuste vähesus ja/või puudumine;HEV õpilastega tegelevate spetsialistide vähesus;Haridusasutuste halb ligipääsetavus;HEV õpilastel ebapiisavad/puudlikud võimalused edasiõppimiseks.
Slide68ÕPPETUND NR. 2Eestis riigis ei väärtustata piisavalt õpetaja elukutset ja tugispetsialiste – puudub järelkasv ning koostöö halveneb.Kaasava hariduse idee hääbub.HEV laste toimetulekuvõimalused täiskasvanueas on piiratumad võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega.
Slide69Töövaldkonna kitsaskohad Informatsiooni ebapiisavus (ei ole teavet võimaluste ja soodustuste kohta);Õppijast täiskasvanuks – puudub sujuv üleminek haridusest tööellu;Suurem vajadus töökeskuste järele, kus oleks tagatud ka tööalane edasiareng;Puudega inimeste vähene motiveeritus;Tööandjate vähene teadlikkus ja hirm puudega/kroonilise haigusega töötajate palkamise osas; Ligipääsetavusega seotud küsimused seoses töökoha ja transpordiga;
Tööleasumisega seotud lisakulud on suuremad kui tööst saadav tulu.
Slide70ÕPPETUND NR. 3Kui me ei väärtusta puudega inimest kui töötajat, siis meil ei ole enam piisavalt töökäsi ja maksumaksjaid. Puudega inimesed jäävad ühiskonnaelust kõrvale – väike sotsiaalne suhtlus- ja tugivõrgustik, enesehinnang langeb, puudub võimalus teenida lisatulu.
Slide71Ligipääsetavuse kitsaskohadHooned, rajatised ja avalik ruum ei ole ligipääsetavadTransport ei ole kättesaadav ega ligipääsetavInformatsiooni kättesaadavus erinevates vormingutes ebapiisavTeadlikkus ligipääsu erinevatest aspektidest on ühekülgne - ligipääsetavus hõlmab lisaks füüsilisele juurdepääsetavusele mitmeid teisi aspekte. Nt. informatsioon nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele, kuulmisabivahendid üldkasutatavates ruumides, konverentsikeskustes jm.
Slide72ÕPPETUND NR. 4Ei kasva puudega inimeste eneseteadlikkus, iseseisvus, toimetulek ega avardu maailmapilt.Suureneb sotsiaalteenuste vajadus, sest inimesed ei saa hakkama. Iseseisvate, iseotsustavate kodanike asemel on abivajajad.
Slide73Tervisevaldkonna kitsaskohadInformatsioon ja teadlikkus - meditsiinitöötajatel vähene teadlikkus puudega inimeste vajadustest, võimalustest;Perearsti teenuse kättesaadavusega seotud probleemide (pikad järjekorrad, transpordiprobleem perearsti juurde pääsemisel jne); Hambaravi (KOV-del võimalus toetada rahaliselt);KOV-de vähene tegevus tervise-edenduse ja tervisespordi valdkonnas (nt ennetustegevus, tervislike eluviiside propageerimine).
Slide74ÕPPETUND NR. 5Terviseedendusele keskendudes on võimalik ennetada tulevikuprobleeme.Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integreerimisega on võimalik hoida kokku ressursse (inimeste tööjõudu, kapitali) ning sujuvamalt tagada abivajaja liikumine teenuste vahel – kiirem ja parem abi.
Slide75Kultuuri, kaasatuse ja vaba-aja valdkonna probleemid:Vaja rohkem kaasavamaid, kõikidele inimestele suunatud spordi-, kultuuri- ja huvitegevuslikke üritusi;Mitmekülgse, kättesaadava huvitegevuse vajadus;Suhtumine, et puudega inimestele peaksid üritusi korraldama puuetega inimeste organisatsioonid.
Slide76ÕPPETUND NR.6Puudega inimestele ei ole vaja korraldada eraldi üritusi, vaid kõrvaldada takistused (füüsilised, sisulised, hoiakulised). Kui on olemas võimalused, tuleb tegeleda motivatsiooniga.
Slide77Tuleviku seisukohast olulised tegevusvaldkonnadTeadlikkus ja informatsioon Ligipääsetavus, keskkonna kaardistamineSotsiaalteenuste kättesaadavus ja piisav maht(Inva)transpordi korraldus, piisavus ja ligipääsetavusHaridus Spetsialistide jätkuv täiendkoolitus, teadlikkus ja väärtusarendusTervise-edendus Tööhõive edendamine
Slide78Edasi, ikka edasiEdasi viib meid pidev rahulolematus saavutatuga ja olemasoleva olukorragaVaja on ühiskonnas põhimõttelist mõtlemise muutust:puudega inimesed ei ole ühiskonna probleem vaid võimalus, ressurss, mis on alatähtsustatud;puudega inimestega töötavate spetsialistide väärtustamine, positsioon ühiskonnas; midagi ei ole vaja teha ekstra, vaid kaasavalt ja läbimõeldud, ilma ise uusi takistusi loomata.
Slide79Lõpetuseks:20. aasta pärast oleme endiselt rahulolematud saavutatuga, kuigi võrreldes tänase päevaga on olukord tundmatuseni muutnud.SIIN MAAILMAS EI OLE OLULINE MITTE SEE, KUS ME OLEME, VAID SEE, MILLISES SUUNAS ME LIIGUME.Oliver Wendell Olmes (1809-1894)
Slide80Tantsuteater Tee KuubisEveli Kuuse, Artur Novek
Slide81Tunnustamine2012.aastal tunnustame EPIKoja rinnamärgiga organisatsioonide rajajaid, eestvedajaid ja tugisambaid, kes olid algusaastate juures ning ilma kelleta jäänuks hea algatus tegemata või organisatsioon loomata.Need võivad olla inimesed, kes ei ole säranud rambivalguses, kuid on teinud oma tööd viisil, mis väärib erilist tänu. Need on inimesed, kelle tegevuse üle võime olla uhked ka 20 aastat hiljem.
Slide82HELGA MATVERE
Slide83KALEV MÄRTENS
Slide84ALFONS KUUSKE
Slide85MART JOHANSON
Slide86KATRIN GROSS-PAJU
Slide87ELLEN RÜÜTEL
Slide88REET JAANUS
Slide89AIME KOGER
Slide90MEEDJA LEEDO
Slide91GENADI VAHER
Slide92SUUR AITÄH KÕIGILE!